Gustave Courbet

Allikas: Vikipeedia
Gustave Courbet
Gustave Courbet.jpg
Gustave Courbet, foto: Nadar
Sünninimi Jean Désiré Gustave Courbet
Sünniaeg 10. juuni 1819
Ornans, Prantsusmaa
Surmaaeg 31. detsember 1877 (58-aastaselt)
La Tour-de-Peilz, Šveits
Rahvus prantslane
Tegevusala maal, skulptuur
Kunstivool realism
Tuntud teoseid "Matus Ornans'is" (1849–50), "Maailma päritolu" (1866)
Mõjutanud Whistlerit, Cézanne'i

Gustave Courbet (10. juuni 1819 Ornans, Prantsusmaa31. detsember 1877 La Tour-de-Peilz, Šveits) oli prantsuse maalikunstnik.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gustave Courbet sündis heal järjel taluniku perekonnas. Alustas kunstiõpinguid juba kodukohas ning jõudis 1839 Pariisi, kus õppis École des Beaux-Arts'is ja erinevate eraõpetajate käe all.[1] Pariisi Kommuuni sündmustest osavõtmise tõttu oli kunstnik 1871. aastal lühiajaliselt vangistatud.[1] 1873. aastal põgenes Courbet Šveitsi, kus elas kuni elu lõpuni.[1]

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Courbet kuulsus põhineb suures osas tema 1840. aastate lõpu ja 1850. aastatel alguse talupoegi ja töölisi kujutavatel olustikumaalidel, mida mõjutasid tugevalt kunstniku poliitilised vaated ja realismi kaanon.[1] Kunstnik veendus pärast 1848. aasta revolutsioonist osavõtmist, et tema kohus on kujutada tegelikkust, eelkõige inimesi, kelle elu ja töö on talle lähedased. Tema loomingut iseloomustavad julgelt maalitud aktid ja maastikud, milles on tunda vanade meistrite mõjutusi. 1850. aastate keskpaigast eelistas kunstnik poliitilistele teemadele jahistseene, maastikku ja vaikelusid.[1] Maalimislaad liikus üha enam abstraktsiooni poole.[1]Järgmisel aastakümnel hakkas ta taas maalima sotsiaalselt tundlikel teemadel. Teise Keisririigi aegsete olude sunnil piirdus tema teemadering eraelu ning jõudehetkede kujutamisega.[1]

Matus Ornans'is[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Matus Ornans'is" (1849–1850)

Tema üks kuulsamaid töid on "Matus Ornans'is" (õli, lõuend, 315 x 668 cm) Praegu asub see Musée d'Orsays Pariisis. Antud teos on tänu tegelaste ja kujutatud paiga ehedusele realismi manifest. Kunstnik palus mitmetel Ornans'i elanikel poseerida oma vanaisalt päritud maja pööningul. See maja on näha ka maali kaugeimas vasakus nurgas. Hiljem pani ta erinevatest maalidest kokku ühe suure. Maalil kujutas ta matuseid, kuhu olid kogunenud kodanlased ja talupojad. Esiplaanil on lahtine haud, mis nagu kaasaks vaatajaid osalema. Maali uudsus seisneb hiiglaslikus formaadis, mis annab stseenile monumentaalse ilme ja rõhutab masendavat meeleolu.

"Matus Ornans'is" eksponeeriti 1850. aastal Pariisi Salongis. Kriitikute arvates oli tegu koleda ja labase teosega.

Kivilõhkujad[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Kivilõhkujad" (1849)

Aastal 1851 maalis Courbet "Kivilõhkujad". Kunstniku sooviks oli näidata kivilõhkujate rasket tööd, mida nad teevad hoolimata lõikavast tuulest ja kõrvetavast päikesest. Nägusid ta ei näita, aga käed ja kehad on hästi välja toodud. Figuurid täidavad peaaegu kogu lõuendi. Tagaplaani maastik on üldistatud, esiplaani kivid ja rohukõrred on detailselt esile toodud.

Kui toimus 1855. aastal Pariisi maailmanäitus, siis tema töid “Matus Ornans'is” ja “Kunstniku ateljee” kunstiosakonnas ei aktsepteeritud. Kunstnik ei loobunud ja pani need sissepääsu ligiduses ise välja, kasutades esimest korda sõna “realism”.

Pariisi Kommuuni ajal võttis osa rahva võitlusest. Kui see lagunes, siis arreteeriti ta süüdistatuna Vendome´i samba purustamises. Aastal 1875 põgenes Courbet Šveitsi, kus ta ka suri. Nelikümmend aastat hiljem toodi ta põrm Prantsusmaale.

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Normandia maalijad, Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2009, lk 106