Gustav Teichmüller

Allikas: Vikipeedia
Gustav Teichmüller.jpg

Gustav Teichmüller (19. november 1832 Braunschweig22. mai 1888 Tartu) oli saksa filosoof, kes töötas Eestis.

Teichmüller oli Tartu ülikooli filosoofiaprofessor. Ta kutsuti Tartu ülikooli 1871. aastal ja ta oli selle juures tegev kuni surmani. Teichmülleri Tartu-perioodi peetakse tema loominguliseks kõrgajaks. Siis ilmus teos "Darwinismus und Philosophie" (Dorpat 1877), hulk mahukaid mõisteajaloolisi käsitlusi ja kurioosne kirjutis "Tõetruu aruanne minu reisist taevasse, koostanud Immanuel Kant" (Gotha 1877), mille upsakas sarkastilisus tagas tema märkimisväärse blokeerimise Saksa filosoofiaringkondades.

Teemad ja mõjutused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teichmüller oli mõjutatud toonasest saksa filosoofiast, oli nt kriitiline uuskantiaanluse suhtes, tema mõjutajate ja mõjutatute hulka kuulus ka Friedrich Nietzsche, kellega ta Baselis kokku puutus. Ta oli üks vähestest tolleaegsetest originaalsetest filosoofidest, kellel oli omalaadne filosoofiline ontoloogia, Teichmülleri puhul midagi Leibnizi traditsiooni kaudselt jätkavat. Ta tundis suurt huvi ka antiikfilosoofia vastu, eelkõige Aristotelese, hiljem rohkem Platoni ja eelsokraatikute, keda ta käsitles eelkõige metafüüsika ja mõisteajaloo vahenditega.

Teichmüller kirjutas Darwini-kriitilise teose "Darwinismus und Philosophie" Karl Ernst von Baeri mõjutusel, kes oma teoses "Über Darwins Lehre" oli käsitlenud kriitiliselt Darwini vaadete bioloogilisi aspekte, pidas aga vajalikuks ka filosoofiliste aspektide analüüsi.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta sai kahe naisega, kes olid seejuures õed, kokku üheksa last.[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Alo Lõhmus, "Tartu Ülikooli kümme geeniust", Postimees/Extra 29. 9. 2007, lk 8

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Teoseid