Gustav Schädler

Allikas: Vikipeedia

Gustav Schädler (18. november 1883 Triesenberg19. juuni 1961 Vaduz) oli Liechtensteini pedagoog ja poliitik, aastatel 19221928 Liechtensteini valitsusjuht.

Hariduse omandas Schädler Saulgau õpetajate seminaris ja Šveitsis Zürichi ülikoolis. Zürichis kuulus ta üliõpilasseltsi Manessia. Aastaid oli ta tegev õpetajana.

Poliitikuna kuulus ta konservatiivsesse Rahvaparteisse.

2. märtsil 1922 valiti ta Liechtensteini Maapäeva poolt kolmeteist häälega valitsusnõunikuks ehk valitsuse liikmeks. Sama aasta 6. juunil valis Maapäev ta seitsme poolthäälega uueks valitsusjuhiks.

Tema valitsuse ajal viidi 24. mail 1924 sisse ühisturg Šveitsiga ja võeti ametliku maksevahendina kasutusele Šveitsi frank. Schädleri valitsuse poolt 1926. aastal välja töötatud ja Maapäeva poolt kinnitatud rahandusõigus pani aluse Liechtensteini kujunemisele Euroopa oluliseks panganduskeskuseks.

Septembris 1927 tabasid ulatuslikud üleujutused Gamprini ja Ruggelli valdasid. Valitsusjuhina juhtis Schädler 28. septembril moodustatud keskabikomiteed, mis tegeles üleujutuste tagajärgede likvideerimisega.

Kui 1928. aastal puhkes skandaal Liechtensteini Laenu- ja Hoiukassas avastatud ebakorrapärasuste ümber, viis see Schädleri valitsuse langemiseni. 15. juunil 1928 esitas ta tagasiastumisavalduse, mille vürst ka rahuldas. Aastatel 19281931 esitati Schädlerile seoses Laenu- ja Hoiukassa juhtumiga mitmeid süüdistusi ameti- ja järelvalvekohustuste eiramises, milles riigikohus ta lõpuks 14. detsembril 1931 õigeks mõistis.

Hilisematel aastatel jätkas ta tööd kooliõpetajana. Tema kauaaegseks töökohaks oli Vaduzi Maakool. Aastast 1939 kuulus ta ka kooli nõukogusse.

Eelnev:
Felix Gubelmann (kohusetäitja)
Liechtensteini valitsusjuht
19221928
Järgnev:
prints Alfred Roman (kohusetäitja)