Gustav Reial

Allikas: Vikipeedia

Gustav Reial (20. juuli 1888 Soosaare vald, Viljandimaa15. märts 1974 Tallinn) oli eesti pedagoog.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Gustav Reial oli talupidaja poeg.[1]

Lõpetas 1908 Tartu Õpetajate Seminari, sai 1915 Petrogradis ajaloo- ja matemaatikaõpetaja kutse, täiendas end 1919–1920 TÜ keskkooliõpetajate ettevalmistuskursustel ja 1921–1924 TÜ-s vabakuulajana pedagoogikas ja loodusteadustes. Viibis 1927 õppereisil Šveitsis, Austrias ja Saksamaal. Oli 1908–1910 Tartumaal Haaslava valla Sillaotsa 2-klassilise kooli, 1910–1911 Torma kihelkonnakooli õpetaja, 1911–1914 ja 1915–1920 Laiuse algkooli juhataja (1914–1915 teenis Vene sõjaväes). 1920–1937 Tartumaa koolinõunik ja 1937–1941 koolide inspektor. 1941–1944 töötas juhutöödel, 1944–1950 kirjastuse Perioodika peatoimetaja. Osales kooliuuendusliikumises. Töötas välja ainetestide metoodika ja koostas testide sarja, avaldanud õpikuid, teinud kaastööd ENE toimetusele.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkonnad: kooliajalugu, emakeele, ajaloo, laulmise ja loodusloo õppekirjanduse loomine ja arendamine. Üle 20 trükise, peamiselt õpikud.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tartu Õpetajate Seminar 1828–1928 (kaastoim). Tartu, 1929
  • Väike looduse sõber I–II. Tartu, 1929–1940
  • Üldõpetus, klassisüsteem, aineõpetus. Tallinn, 1933
  • Loomade riigist. VI klass. Tallinn, 1945, 1948 (4. tr).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti avalikud tegelased. Trt, 1932, 1932, 266
  • Tartu Õpetajate Seminar 1828–1928. Tartu, 1929, 333
  • Laane, K. Gustav Reial 85-aastane. / Kodumaa, 1973 (29)
  • Eesti kooli biograafiline leksikon. Tallinn, 1996, 204.
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.