Gustav IV Adolf

Allikas: Vikipeedia
Gustav IV Adolf

Gustav IV Adolf (1. november 17787. veebruar 1837) oli Rootsi kuningas 17921809.

Ta oli kuningas Gustav III poeg. Kuni 1796. aastani oli regendiks Gustav IV onu, prints Karl.

Rootsis kehtis endiselt absoluutne monarhia ning kuningas püüdis seda kasutada Prantsuse revolutsiooni mõjude tõkestamiseks. Vastasseis Prantsusmaaga viis Rootsi aga lõpuks katastroofini. Sõjas Prantsusmaaga kaotas Rootsi 18051807 oma valdused Ees-Pommeris ja Rügeni.

Samal aastal sõlmisid Prantsusmaa keiser Napoleon I ja Venemaa keiser Aleksander I Tilsiti rahu ning sisuliselt jagasid Euroopa omavahel. Nii sai Venemaa täiesti vabad käed Rootsi osas, keda ta 18081809 sõjas lõi. Gustav IV kaotas Soome ning õige pea ka trooni. Ta oli alustanud ettevalmistusi kättemaksusõjaks Venemaa vastu, ent see tekitas aadliopositsiooni, mis sundis teda 29. märtsil 1809 troonist loobuma.

Ta püüdis tagada trooni minekut oma pojale, ent Riksdag otsustas selle anda prints Karlile, kellest sai kuningas Karl XIII, ning Gustavi ja tema järglased troonipärimisõigusest ilma jätta. Sama aasta detsembris saadeti Gustav koos perega Rootsist välja. Aastal 1812 tema abielu lahutati. Ta elas tükk aega Saksamaal, kuid suri üksilduses Šveitsi hotellis kolonel Gustafssoni nime all. Kuningas Oskar II valitsusajal maeti ta säilmed ümber Rootsi.

Abielu ja lapsed[muuda | redigeeri lähteteksti]

1797. aastal abiellus Gustav IV Adolf Badeni Fredericaga, kellega sai viis last. 1812. aastal abielu lahutati ning kuni surmani oli kuningal mitmeid armukesi.

Eelnev:
Gustav III
Rootsi kuningas
17921809
Järgnev:
Karl XIII