Gunnar Mölder

Allikas: Vikipeedia

Gunnar Mölder (25. september 1931 Tartu14. veebruar 1994 Buenos Aires) oli eesti vaimulik Argentinas.

Põgenes koos ema ja vanaemaga septembris 1944 läbi Poola Saksamaale, kust omakorda siirdus aastal 1949 Argentinasse.

Alghariduse omandas ta Tallinn-Nõmmel, keskkoolis käis ta osalt Oberrealschules Landshutis Baieris, hiljem täies ulatuses eksternina Buenos Aireses. Alustas õpinguid Buenos Airese riikliku ülikooli inseneriteaduskonnas, kuid rahapuudsel jäid need katki. Ta töötas trükitöö, maamõõtmise ja ajakirjanduse alal, olles palju aastaid ajalehe La Prensa korrektor. Ta valdas eeskujulikult eesti, saksa, hispaania ja inglise keelt.

Gunnar Mölder leeritati Buenos Airese saksa evangeelses luterlikus kirikus. Ta oli EELK Buenos Airese Reformatsiooni koguduse asutajaliige ja kauaaegne nõukogu liige. Kui kogudus jäi pärast õpetaja Ingo Tiit Jaagu Rootsi minekut ilma hingekarjaseta, astus ta 1987. aastal Torontos asuvasse EELK Usuteaduslikku Instituuti, tegutsedes lektorina (sisuliselt praktikandina) õpetajate Lazlo von Hefti ja Tõnis Nõmmiku juhendamisel Buenos Airese Reformatsiooni koguduses. Usuteadusliku Instituudi lõpetas ta juunis 1991. Gunnar Mölder ordineeriti 7. juulil 1991 Hamiltonis peapiiskop Udo Petersoo poolt õpetajaks (peapiiskop Petersood assisteerisid piiskop Raul Denuncio Argentina Ühendatud Luteriusu Kirikust ning õpetajad Calvin Diegel, Earl Haase, Tõnis Nõmmik ja Andres Taul).

Juunis 1991 valiti ta EELK Buenos Airese Reformatsiooni koguduse õpetajaks. 1993. aastal valiti ta EELK Los Angelese koguduse õpetajaks. Pärast aastast ootamist saabus viisa, kuid Mölder suri enne asumist uuele ametikohale, mille tähtaeg oli 1. märtsil 1994.[1]

Mölder osales peaaegu kõigis Argentinas tegutsenud eesti organisatsioonides. Eesti konsulaadi taastamine Buenos Aireses oli talle väga südamelähedane. Ta lõi kaasa skautluses nii Eestis ja Saksamaal kui ka Argentinas, kus ta kutsus ellu Buenos Airese Kalevi skaudilipkonna ja oli selle juht.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Kirik 2/ 1994