Gunnar Vaidla

Allikas: Vikipeedia

Gunnar Vaidla (25. märtsini 1935 Gunnar Veinberg; 1. oktoober 19191. november 2007) oli eesti teatri-[1] ja spordifotograaf.

1937. aastal lõpetas ta Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumi. Aastatel 1937–1941 õppis Tehnikainstituudi mehaanikateaduskonnas ja töötas Riigi Ringhäälingus raadiotehnikuna.

Sõja puhkedes mobiliseeriti ta Punaarmeesse, võttis osa II maailmasõjast.

Aastatel 1945–1949 töötas raadiotehnikuna, 1949–1990 oli ajakirja Kehakultuur fotograaf ja tehniline toimetaja.[2]

Hakkas fotograafiaga tegelema juba enne II maailmasõda. Vanema põlvkonna fotograafid peavad teda Eesti fotograafia vanaisaks.

Pildistas suurema osa elust Nikoni 35 mm filmiga peegelkaameratega. Viimastel aastatel kasutas põhiliselt Nikon F90x peegelkaamerat.

Kuni viimaste eluaastateni tegi ta kaastööd Spordilehele, pildistades enamasti pallimänge. Samuti lummasid teda Kadriorus mere ääres suured remmelgad (pajud), mida ta pildistas korduvalt.

Eesti Spordimuuseumi konkursi "Sajandi spordifoto Eestis" žürii otsustas, et esimene auhind jääb välja andmata. Teise preemia vääriliseks tunnistati Gunnar Vaidla 1939. aasta fotosari "Autode ja mootorrataste 1 km kiirussõit Tallinna–Raudalu maanteel". Hinnati ajaloolisust, mitte foto kvaliteeti.

Vaidla ja ta lähedane sõber Voldemar Maask aitasid meeleldi harrastuspiltnikel edasi jõuda, paljastades fotokunsti saladusi. Mõlema mehe jaoks jäi digitaalfotomaailm võõraks, sest see valdkond oli nende aktiivse fotograafiea ajal alles lapsekingades.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "GUNNAR VAIDLA 1. X 1919 – 1. XI 2007". Sirp. 09.11.2007.
  2. Lahkus Gunnar Vaidla. Eesti Päevaleht, 1. november 2007

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]