Gunārs Priede
Gunārs Priede (17. märts 1928 Riia – 22. detsember 2000 Riia) oli läti näitekirjanik.
Gunārs Priede sündis Riias riigiametniku perekonnas. Ta lõpetas 1947. aastal Ventspilsi 1. Keskkooli ja 1953. aastal Läti Riikliku Ülikooli arhitektina. Ülikooli lõpetamise järel töötas ta aastatel 1953–1955 Läti NSV Teaduste Akadeemia Arhitektuuri ja Ehituse Instituudi teadusliku sekretärina, 1955–1957 Riia Põllumajandustehnikumi arhitektuuriõppejõuna ning 1957–1958 õppejõuna Riia Ehitustehnikumis.
Näitekirjanikuna sai Gunārs Priede tuntuks 1955. aastal, kui lavastati tema näidend "Jaunākā brāļa vasara" ("Noorema venna suvi").[1]
Aastatel 1958–1960 oli Priede Kirjanike Liidu näitekirjanduse konsultant, 1960–1964 töötas Riia Filmistuudios. 1964–1965 töötas ta Kultuuriministeeriumis, 1965–1968 oli Läti Kinematografistide Liidu juhatuse esimene sekretär. 1972–1974 oli ta Kirjanike Liidu juhatuse sekretär ja 1974–1984 juhatuse esimene sekretär.[2]
Gunārs Priede kirjutas ligikaudu poolsada näidendit. Ta käsitles neis põhiliselt noore inimese kujunemist, loovisiksuse probleeme ja keerukaid ajaloosündmusi. Tema stsenaariumide põhjal on valminud ka kolm mängufilmi.
2001. aastal avaldati Gunārs Priede päevikutel põhinev raamat "Mans 1984. gads" ("Minu 1984. aasta").[3]
1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel lavastati Gunārs Priede näidendeid ka Eesti teatrites.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://www.literature.lv/lv/dbase/autors.php?id=183
- ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. mai 2015. Vaadatud 24. mai 2015.
{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ http://memorialiemuzeji.lv/muzeja-raksti/gunars-priede-mans-1984-gads-dienasgramata/