Guido Sammelselg

Allikas: Vikipeedia

Guido Sammelselg (20. aprill 1956[1]4. september 2013 Varna, Bulgaaria) oli eesti ettevõtja ja kunstimetseen.

Sammelselg lõpetas 1981. aastal kaugõppes Tartu ülikooli õigusteaduskonna[2][3] ja 1991. aastal Eesti Kõrgema Kommertskooli (hilisem EBS)[1]. Nõukogude ajal töötas ta Eesti NSV Justiitsministeeriumis[2] ja 1981–1988 Eesti NSV Riiklikus Ehituskomitees[1].

Ettevõtlusega hakkas ta tegelema 1990. aastate suhkrudefitsiidi aegu[2]. Koos onupoeg Jaak Roosipuu ja Arvo Kasega asutas ta hulgifirma Dunker[3], mis pani 300–500-tonnised suhkrulaevad Helsingist Tallinna suhkrut tooma.[2] Dunkrist lahkunud Armin Kõomägi, Sven Mansberg ja Indrek Prants lõid 1993. aastal hulgifirma ja hilisema logistikaettevõtte Smarten.[3]

Suhkruärist teenitud raha investeerimiseks pangandusse tegi talle 1992. aastal ettepaneku Tallinna Panga toonane juhtkond[2]; koos Jaak Roosipuu ja Targo Rausiga ostis ta poole pangast.[3] Aastatel 1992[4]–1996 oli Sammelselg panga juht, 1996–1998 nõukogu esimees.[2][3][1] 1997. aastal teatas Sammelselg Eesti Pangaliidu juhina, et Ühispank annab klientidele altkäemaksu ja on rahastanud erakondi; Ühispank omakorda süüdistas Sammelselga korruptsioonis.[3] 1998. aastal müüs ta oma osaluse pangas ning lahkus pangandusest[2], kapitalinappuse tõttu müüdi Tallinna Pank Ühispangale[3].

1999. aastal rajas Guido Sammelselg koos Prantsi, Mansbergi ja Kõomäega jaekaupluste keti Säästumarket, mis 2001. aastal müüdi soomlastele.[3]

Ettepanekuga raudtee erastamiseks pöördus Sammelselja poole Aadu Luukas. Algselt loodi selleks ettevõte Rail Invest, mis aga lõpetas töö erastamise venides.[2] 2001. aastal erastas Sammelseljale ja Jüri Käole kuuluv firma Baltic Rail Service 1 miljardi krooni eest Eesti Raudtee.[5][6] 2006. aastal ostis riik raudteefirma tagasi juba 2,35 miljardi krooni eest.[2] 2007. aastal kinnitas Sammelselg Eesti Ekspressile, et Reformierakond nõudis raudtee ostmisel pistist, kuid hiljem loobus süüdistustest[3][7].

Muuhulgas oli Guido Sammelselg 1999. aastast tegev ka kinnisvaraäris, olles Kramer Kinnisvara OÜ juhatuse liige.[2][1]

2004. aastal ostis Sammelselg suurosaluse Wimax-tehnoloogia abil internetiühendusi pakkuvas Eesti telekommunikatsiooniettevõttes Voicenet, mis sai hiljem nimeks Norby Telecom[3] ja 2010. aastal pankrotistus. Norby makseraskuste tõttu pankrotistus 2009. aastal ka Sammelselg ise.[8][9]

Kunstihuvilisena toetas Guido Sammelselg Eesti noori kunstnikke nii Eestis kui ka võõrsil.[10] Ta oli ka ise kunstikoguja, kes vanemast kunstist alustanult keskendus põhiliselt siiski Eesti nüüdiskunstile[11]. Samuti kuulus talle väärtuslik kogu paberrahasid[2]. Oma kunstikogu esitles ta esimest korda 2005. aastal galeriis Vaal[3]. Samal aastal asutas ta koos Armin Kõomäega MTÜ Noor Kunst, et toetada ja innustada Eesti kunstnike kõige nooremat põlvkonda[12].

Sammelselg oli Eesti Kõrgema Kommertskooli nõukoja liige ja Jalgratturite Liidu juhatuse liige[1].

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

2001. aastal pälvisid Guido Sammelselg ja Jüri Käo aasta ärimehe tiitli ajalehelt Äripäev Eesti Raudtee erastamise eest.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Guido Sammelselg oli abielus, tal oli kolm last[1]. Tema ema Haili Sammelselg oli ooperilaulja Estonia teatris, onu Heinrich Sammelselg aitas aga sõja ajal paljudel Soome põgeneda, kogus kunsti ning kandis Nõukogude ajal valuutaga hangeldamise eest 12 aastat vanglakaristust.[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Andres Reimer "Sammelselja tähelend"[alaline kõdulink] Äripäev, 04.05.2001
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 Anu Jõgi "Suri ettevõtja Guido Sammelselg" Äripäev, 04.09.2013
  3. 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 3,11 Kirsti Vainküla "Suurettevõtja traagiline surm" Äripäev, 12. september 2013
  4. Teistel andmetel 1994. - Kirsti Vainküla "Suurettevõtja traagiline surm" Äripäev, 12. september 2013
  5. "Salalepe Eesti Raudtee erastamisel sai kinnituse" ERR, 12.06.2004 (vaadatud 28. detsembril 2012)
  6. Peeter Ernits "Kosjasõit Eesti moodi ehk kuidas raudteele osav kosjamoor leiti ja ta selle abil mehele pandi" virumaa.ee/Postimees, 10.03.2003 (vaadatud 28. detsembril 2012)
  7. Kerttu Kaldoja "Guido Sammelselg: ma ei kinnitanud altkäemaksu küsimist" EPL, 18. jaanuar 2007
  8. Sammelselg ametlikult pankrotis
  9. Firma laenu käendus võib viia vara
  10. Karin Koppel "Suri ettevõtja Guido Sammelselg" ERR, 04.09.2013
  11. Eero Epner, Alice Kask, Neeme Külm, Peeter Laurits, Marko Mäetamm, Kaido Ole, Jaan Toomik "In memoriam: Guido Sammelselg"[alaline kõdulink] Sirp, 12.09.2013
  12. Eesti Kunstnike Liidu pressiteade, august 2013

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]