Alus (keeleteadus)

Alus ehk subjekt ehk grammatiline subjekt on lauseliige, mis märgib lauses öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või öeldisega väljendatud olukorras olijat. Aluse ja öeldise vahel on predikatsiooniseos, need on lause pealiikmed.

Eesti keel

Alus võib ehituselt olla

• nimisõna: Päike paistab;
• nimisõnafraas: Soe päike paistab;
• isikuline asesõna: Ma olen ilus
• näitav asesõna: See on tõsi
• fraas, mille peasõna on omamist näitav asesõna oma: Tüdruku oma on seal;
• kesksõna: Oodatav ei tulnudki;
• omadussõna: Kiired võitsid, aeglased kaotasid;
• järgarvsõna: Kümnes on viimane;
• fraas, mille peasõna on järgarvsõna: Iga kolmas langeb välja;
• poolnimisõna ehk kvaasisubstantiiv: "Kes tahab saada miljonäriks" on hariv saade; K on minu nime esimene täht;
• hulgasõnafraas: Palju inimesi ootas järjekorras oma korda. - Kes ootas järjekorras oma korda?;
• da-tegevusnimi: Ka vaikida on mõnikord hea;
• da-tegevusnime ümber moodustatud infinitiivifraas: Õhtuti palju süüa ei ole eriti kasulik;
• osalause, kui seda saab asendada nimisõnalise aluse moodi käituva asesõnaga: On hea, et sa tulid. - Mis on hea? See on hea.

Aluse vorm ja liigid

Alus on tavaliselt nimetavas käändes, harvem on alus osastavas käändes. Nii nimetavas kui ka osastavas käändes alus võib esineda jaatavas lauses, kus see tähistab hulga poolest piiritlemata olendeid, asju vm: Vaasis on lilled, Vaasis on lilli.

Täisalus ehk totaalsubjekt

 Pikemalt artiklis Täisalus

Täisalus ehk totaalsubjekt on alus, mis on nimetavas käändes ja vastab küsimustele kes? mis?: Laual on raamat. Täisalus ühildab endaga öeldise arvus ja isikus: Poiss (alus on nimisõna ainsuses) joob (öeldis on ainsuse 3. pöördes) teed, Poisid (alus on nimisõna mitmuses) joovad (öeldis on mitmuse 3. pöördes) teed.

Täisalus esineb:

• jaatavas normaallauses: Karu magab talveund
• eitavas normaallauses: Ta ei usu endasse
• sisult jaatavas olemasolulauses: Vaasis on lilled. Isegi siis, kui lause on vormilt eitav, kuid sisult jaatav, võib alus olla nimetavas käändes: Mis mõtted talle pähe ei tule
• sisult jaatavas kogeja-omajalauses: Sellel kingal on kõrge konts

Jaatavas olemasolulauses võib esineda nii täisalus kui ka osaalus.

Täisalusega on tegemist siis, kui alust käsitatakse hulga poolest piiritletuna. Sellised on

• nn asjasõnad, mis märgivad konkreetseid loendatavaid objekte, näiteks inimene, maja, tüdruk : Tänavanurgal seisis üksik tüdruk
• piiritletud objektikogumid, näiteks kännustik, haritlaskond, perekond: Sellel pildil on minu perekond
• mitmuslikud sõnavormid, mis märgivad loendatavaid objektikogumeid, näiteks vanemad, kingad, malendid: Sul on haritud vanemad
• hulgasõnafraasid: Laual vedeles tükk leiba
• ilmakaarte ja haiguste nimetused: Lapsel on kopsupõletik

Osaalus ehk partsiaalsubjekt

 Pikemalt artiklis Osaalus

Osaalus ehk partsiaalsubjekt on alus, mis on osastavas käändes ja vastab küsimustele keda?, mida?. Osaalus ei ühilda endaga öeldist, mis jääb osaalusega lauses alati ainsuse 3. pöördesse: Järjekorras seisis (öeldis) ostjaid (alus).

Osaalus esineb

• eitavas lauses: Vaasis pole lilli;
• jaatavas lauses, kus tähistab hulga poolest piiritlemata olendeid, asju vm: Põrandal vedeles riideid;
• ainult olemasolu-, kogeja-omajalauses, mille alguses seisab teadaolevat kohta, aega, omajat vms väljendav määrus ja lõpus uue info kandja, ehk reemana alus. Näiteks
  • olemasolulause: Sellel saarel elab haruldasi loomaliike (alus),
  • omajalause: Mul on häid sõpru (alus),
  • kogejalause: Maril tuleb alati häid ideid (alus).

Vaata ka

• Aluseta lause