Arv (keeleteadus)

Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).

Eesti keel

Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget

• ainsus ehk singular: Tüdruk joob teed.
• mitmus ehk pluural: Tüdrukud joovad teed.

Süntaktilisest seisukohast näitavad isiku- ja arvukategooria öeldise grammatilist seost nimetavas käändes alusega (täisalusega), s.o öeldise ühildumist alusega.

Loendatavad ja loendamatud nimisõnad

Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel (nt tool, poiss, raamat), loendamatutel nimisõnadel arvuvastandus puudub: noorus, ilu, kurjus, leetrid.

Ainsussõnad ja mitmussõnad

Ainsussõnad (ehk singulare tantum-sõnad) ja mitmussõnad (ehk plurale tantum-sõnad) on arvuvastanduse suhtes eriolukorras. Taolised sõnad märgivad küll loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu: käärid, püksid. Arvu eristamiseks tuleb niisuguste sõnade puhul kasutada hulgasõnu: kolmed käärid, paar pükse.

• Eesti keeles tähistavad olulisimad ainsussõnad
  • abstraktmõisteid: julgus, pimedus, hirm, nälg, muusika jms
  • aineid: vesi, piim, kuld, jahu jms
  • kogumõisteid: intelligents, kraam, inimkond, mööbel jms
  • haigusi: malaaria, vähk, külmetus, köha jms
  • ainumõisteid: põhi, ida, minevik jms

• Eesti keeles tähistavad olulisimad mitmussõnade rühmad
  • kahest või enamast sarnasest osast koosnevaid objekte: käärid, prillid, andmed, püksid jms
  • rahvakogunemisi, pidustusi: jõulud, talgud, lihavõtted, kosjad jms
  • haigusi, valusid: leetrid, sügelised, rõuged, tuhud jms
  • aineid, jäätmeid: tangud, rapped, kliid, heitmed jms
  • inimeste ja olendite rühmi: mitmikud, kolmikud, vanemad, omaksed jms

Erandid

• Leidub sõnu, mille ainsuse tüvi on täiesti teistsugune kui mitmuse tüvi:
  • mina ~ ma : meie ~ me
  • sina ~ sa : teie ~ te
  • tema ~ ta : nemad ~ nad
  • see : need
  • too : nood

• Mõnedel sõnadel puudub mitmus täielikult: üksteise, teineteise, iga, igaüks, keegi, ükski, miski, kumbki.

• Neljal asesõnal on mitmuse vormistik lünklik, s.t et teatud käänetes kasutatakse mitmuse tähenduses ainsuse vormi:
  • kes, mis - puudub mitmuse nimetav ja osastav
  • kõik
  • ise - puudub mitmuse nimetav.

• Asesõnal mõlemad puudub ainsuse nimetava vorm, teistes käänetes on arvuvastandus võimalik.

Kirjandus

• Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 489
• Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Morfoloogia. Sõnamoodustus. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, § 35, 159, 160, 161
• Erelt, Mati, Tiiu Erelt, Kristiina Ross. 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus