Grafeen
Grafeen on ainult süsiniku aatomitest koosnev ühe aatomi paksune planaarne leht, milles süsiniku aatomid on heksagonaalselt pakitud kärjekujulisse raamistikku.
Grafeeni võib vaadelda lõputult suure aromaatse molekulina, mille moodustavad ainult sp² süsiniku aatomid. Grafeen on süsiniku allotroopne vorm, kusjuures selle struktuurielemendid esinevad mitmetes teistes süsiniku allotroopsetes teisendites nagu grafiit, süsinik nanotorud ja fullereenid. Nimetus on tuletatud sõnadest grafiit + -een.
Grafeenis on süsiniku aatomite vahel konjugeeritud sidemed, see tähendab et esineb valentselektronide delokalisatsioon üle kogu süsteemi, mis suurendab selle stabiilsust ja alandab üldist energiat. C–C sideme pikkus grafeenis on 0,142 nm ning 7 miljonit grafeeni lehte moodustaksid vaid 1 mm paksuse kihi. Tulenevalt struktuurist on grafeenil rida erilisi omadusi, millest kõige olulisemad on grafeeni lehe vastupidavus ja suurepärane elektrijuhtivus.
2010. aastal said Andrei Geim ja Konstantin Novosjolov Nobeli füüsikapreemia kahemõõtmelise materjali grafeeniga seotud põhjapanevate eksperimentide eest.
Vaata ka [muuda]
- Laiapinnalise grafeeni valmistamine keemilise aurufaassadestuse meetodil
- Süsinik
- Allotroopia
- Grafiit
Välislingid [muuda]
- Teaduse helisõnastik: Grafeen (Harry Alles) – ERR Teadus, 7. jaanuar 2010
