Graafikalaud

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Digitaallaud. Lisainfot artikli arutelust

Sissejuhatus

Graafikalaud on arvuti sisendseade,mis võimaldab arvutiga teha sarnaseid jooniseid nagu paberi ja pliiatsiga. Seadmeid kasutatakse ka allkirja või teksti sisestamiseks. Allkirja sisestamiseks kasutatakse neid Eestis näiteks kodakondsus- ja migratsiooniametis ja maanteeameti liiklusregistri büroodes (ARK). Samuti saab graafikalauda kasutada "kopeerpaberina". Graafikalaud koosneb siledapinnalisest pinnast ja pliiatsilaadsest seadmest, millega kasutaja saab graafikalauale joonistada. Seadmest olenevalt ilmub pilt kas arvuti monitorile või graafikalaua monitorile. Osad graafikalauad on mõeldud asendama hiirt, kui peamist juhtimis- ja navigeerimisseadet. Suurimad graafikalaudade tootjad on Wacom, UC-Logic/DigiPro ja Aiptek ning CalComp

Ajalugu

Esimene tänapäevaseid graafikalaudu meenutav oli Stylator mis valmis aastal 1957. Edukam oli RAND Tablet, mida tunti ka nime all Grafacon ning valmis see 1964.aastal. RAND Tablet[1] edastas horisontaalseid ja vertikaalseid koordinaate magnetsignaalina, mis tekkisid puutepliiatsi liigutamisel ekraanile. On leiutatud ka sädeme ja heli abil punkti positsioniseerivad graafikalauad, kuid keerukuse, kalli tootmishinna ja ebapiisava täpsuse tõttu on jäänud areng selles suunas seisma. 1980ndatel võeti graafikalauad kasutusele tipp CAD[2] süsteemides ning arvutiprogrammis AutoCAD.

Versioonid

On erinevaid versioone kuidas liigitada graafikalaudu. Lihtsaim ja üldisem liigitamine on järgmine:

Passiivsed graafikalauad

Passiivsed graafikalauad kasutavad elektromagnetilist induktsiooni, kus horisontaal- ja vertikaaljuhtmed toimivad nii saatjate kui ka vastvõtjatena. Graafikalaud tekitab elektromagnetilise signaali, mille puutepliiats vastu võtab. Seejärel muudetakse vastvõtu suund ja loetakse sisse puutepliiatsilt saadud signaal. Tänapäeval on nii puuteplaadil kui pliiatsil juures mitmed lisavõimalused - survetundlikkus ja nupustik. Kasutades elektromagnetilist signaali, saab graafikalaud informatsiooni pliiatsilt kätte isegi ilma otsese kontaktita. Passiivsete graafikalaudade suurimaks eeliseks võib lugeda asjaolu, et puutepliiats ei vaja patareisid - elektromagnetiline signaal annab vajaliku hulga toitest. Passiivsete graafikalaudade suurim ja tuntuim tootja on Wacom.

Aktiivsed graafikalauad

Aktiivse graafikalaua suurimaks erinevuseks on see, et pliiats on patarei- või akutoitega ning pliiats edastab infot graafikalauale. Kuna pliiats on alati seotud graafikalauaga ning ei ole vaja liikuda edastus- ja vastuvõturežiimide vahel, siis ei tekki joones nii palju ebakõlasid.

Optilised graafikalauad

Optilised graafikalauad töötavad väga väikse digitaalse kaamera abil, mis asub pliiatsis. Kaamera loob mustri mis näidatakse ekraanil. Anoto[3] on selle tehnoloogia edukaim tootja

Akustilised graafikalauad

Varajaseid mudeleid tunti kui sädegraafikalaudu. Väike heligeneraator paigutati pliiatsisse ja kaks mikrofoni kirjutuspinna juures püüdsid selle kinni. Osad tänapäevased akustilised graafikalauad suudavad luua kolmemõõtmelist pilti.

Elektromagneetilised graafikalauad

Wacom'i lahenduses loob signaali pliiats ning plaadi juhtmestik võtab selle vastu. Pencept'i lahendus on vastupidine. Juhtmestik loob signaali ja pliiats võtab selle vastu. Mõlemad tehnoloogiad töötavad siiski elektromagneetilise signaali loomise ja vastuvõtmise abil.

Mahutavus ja elektostaatilised graafikalauad

Need graafikalauad on loodud kasutama elektrostaatilist või mahutavus signaali. Scriptel'i[4] disain on näide kõrgkvaliteedilisest graafikalauast, mis kasutab elektrostaatilist signaali. Erinevalt puuteekraanides kasutatavale mahutavusliku puuteekraani[5] disainile on Scriptel'i disain võimeline positsioneerima pliiatsi asukohta kui see on graafikalauast eemal või joonistatakse graafikalaua kohal ilma seda puudutamata. Paljud multi-touch graafikalauad kasutavad mahutavusliku puuteekraani tehnoloogiat.

Kasutusalad

Graafikalaudu kasutatakse eelkõige erinevate jooniste ja mudelite loomiseks, seega on nende kasutajate hulgas palju arhitekte, insenere, kuid ka kunstnike. Arvutiga jooniste ja piltide loomine lihtsustab paranduste ja täienduste tegemist. Graafikalaudade kätesaadavuse suurenemise ja hinnalanguse abil on neid hakatud kasutama ka koolides ja muudes asutustes. Nagu enne sai mainitud siis on Eestis sellised seadmed kasutuses ka kodakondsus- ja migratsiooniametis ning maanteeametis. Aasias kasutatakse neid suurtes massides ka kirjutamiseks. Graafikalaudade abil on Hiina, Jaapani ja Korea tähti lihtsam kirjutada. Euroopas ei ole graafikalaudadega kirjutamine massidesse läinud. Programmis AutoCAD ja tehnilises joonestamises on graafikalaua kasutamine peaaegu möödapääsmatu. Koolides kasutatavad puutetahvlid on sarnase tööpõhimõttega kui graafikalauad.

Suuremad tootjad ja nende kodulehed

1. Wacom: http://www.wacom.eu/index2.asp?lang=en
2. UC-Logic: http://www.uc-logic.com/en/
3. Aiptek: http://www.aiptek.com.tw/c1.php?bid=21
4. CalComp: http://www.calcomp.com/

Kasutatud kirjandus

1. http://en.wikipedia.org/wiki/Graphics_tablet
2. http://graphicssoft.about.com/od/aboutgraphics/a/graphicstablets_3.htm
3. http://en.wikipedia.org/wiki/Anoto
4. http://www.scriptel.com/products/components/static-capacitive
5. http://et.wikipedia.org/wiki/Puuteekraan
6. http://et.wikipedia.org/wiki/Raalprojekteerimine
7. http://en.wikipedia.org/wiki/RAND_Tablet