Grīnise looduskaitseala

Allikas: Vikipeedia
Grīnise looduskaitseala
Grīņu dabas rezervāts
Pindala 15,04 km²
Moodustatud 1936
Grīnise looduskaitseala (Läti)
Grīnise looduskaitseala
Kaart

Grīnise looduskaitseala on looduskaitseala (dabas rezervāts) Lätis Kuramaal Lõuna-Kuramaa piirkonnas Saka vallas. Kaitseala (läti keeles Grīņu dabas rezervāts) loodi 1936. aastal. Algselt oli kaitseala suurus 750 hektarit, kuid aastal 1989 suurendati kaitseala pindala 1472 hektarini. Kaitseala kaotati aastal 1945, ent loodi taas aastal 1957.[1] Aastast 1979 allub kaitseala administratiivselt Slītere rahvuspargile. Looduskaitseala läbib endise Liepaja–Ventspilsi raudtee trass.

Kaitseala loodi Lätis haruldase männikutüübi (läti keeles grīnis) kaitseks. Ka kasvab seal soo-eerika (läti keeles Grīņa sārtene), samas kasvukohas kasvavad veel kuninga-kuuskjalg, harilik porss, madal luga, lodukannike, loim-vesipaunikas ja padutarn. Tolle kasvukoha pindala on 140,9 hektarit. Luhad võtavad enda alla 10,7 hektarit, sood 53,4 hektarit, ülejäänud looduskaitseala katab mets. Kuigi kaitseala ei ole kuigi suur ja selle pinnas pole viljakas, kasvab seal arvukalt Läti punases raamatus olevaid liike, nende seas käpalisi ja kollalisi. Seal kasvavad sookäpp, vööthuul-sõrmkäpp, balti sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, kahkjaspunane sõrmkäpp, rohekas käokeel, kahelehine käokeel, karukold, kattekold, harilik ungrukold, harilik sookold, vahelmine huulhein, värvi-paskhein, harilik võipätakas ja siberi võhumõõk. Loomadest elavad seal punahirv, põder, metskits, metssiga, halljänes, mäger ja kobras, vahel satuvad sinna ka ilves ja hunt. Lindudest võib seal kohata tetre, laanepüüd, valget ja musta toonekurge, samuti ka mitmesuguseid värvulisi, tähelepanuväärseim lind looduskaitsealal on aga seal sageli peatuv madukotkas. Selgrootutest esineb seal Vertigo lilljeborgi, täpptigu, sarvjas jooniktigu, suur merivaiklane, väike labatigu, harilik lametigu, kaldatigu ja rihmtigu. Kaitsealal elavad ka rohukonn, rabakonn, veekonn, harilik kärnkonn, tähnikvesilik, arusisalik, vaskuss, rästik ja nastik.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Vimba E. 1995. GrīĦu rezervāts. – Latvijas daba. 2. sēj. Rīga, Latvijas enciklopēdija, 127.- 128. lk.
  2. GrīĦu dabas rezervāta dabas aizsardzības plāns

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]