Gottfried Silbermann

Allikas: Vikipeedia

Gottfried Silbermann (14. jaanuar 1683 Kleinbobritzsch4. august 1753 Dresden) oli saksa oreliehitaja. Ka tema vend Andreas Silbermann (1678-1734) ehitas oreleid ja klavikorde. Mõlemad vennad õppisid oreliehitust Strasbourgis. Gottfried Silbermann tegi teiste seas koostööd Johann Sebastian Bachiga.

Säilinud orelid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kokku ehitas Gottfried Silbermann oma elu jooksul 50 orelit; nendest on säilinud 29 pilli. Üks tema tuntumaid ja suuremaid on Freibergi Toomkiriku orel, mis ehitati aastatel 1711–1714. See on esimene tema ehitatud orel op.1. Selle pilli loomisel sai Gottfried Silbermanni mõjutusi oma vennalt Andreaselt. Freibergi katedraali Silbermanni orelist tegi Martti Porthani Oy Oreliehitus 1998. aastal Soomes Kotka kiriku jaoks väiksema koopia. Tuntud on ka Dresdeni Peakiriku (Hofkirche) orel.

Gottfried Silbermanni oreleid iseloomustab selge läbipaistev kõla, tugevad keelregistrid, tugeva kõlaga Cornett. Gottfried Silbermann kasutas oma orelites tihti Rückpositif'i, ehk selgpositiivi, mille puhul oreli viled asuvad organisti selja taga. Paljud Gottfried Silbermanni orelid on kolme manuaaliga pillid Enamik säilinud Gottfried Silbermanni orelitest on Saksimaal. Frauensteinis asub Silbermanni Muuseum. Gottfried Silbermann on oluliselt mõjutanud ka 19. sajandi oreliehitaja Friedrich Ladegasti (1818–1905) loomingut.

20. sajandil tekkis Albert Schweitzeri eestvedamisel Saksamaal oreliliikumine, mille loosungiks sai "Tagasi Silbermanni juurde!" Tekkis uuesti huvi barokkmuusika ja selle ajastu orelite vastu.

Gottfried Silbermann leiutajana[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gottfried Silbermanni peetakse üheks klaveri leiutajatest, sest ta hakkas moderniseerima klavikorde. Algselt leiutas ta topeltklavikordi variandi cembalo d`amore. Esimesena Saksamaal võttis Gottfried Silbermann klavikordides kasutusele Bartolomeo Cristofori (1655–1732) klaverimehaanika, täiendades seda 1726. aastal. Seda pilli hakati nimetama klaviiriks (Hammerklavier), hiljem sai sellest klaver. Johann Sebastian Bach oli sellest pillist väga vaimustatud ja kirjutas süite klaviirile (klaverile) ning "Hästi tempereeritud klaviiri" kahes osas.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle artikli kirjutamisel on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Gottfried Silbermann.