Goodi

Allikas: Vikipeedia

Goodi (vanaislandi goði) oli germaani rahvastel pealik, kellele kuulus arvatavasti nii ilmalik kui ka vaimulik võim.

Väljaspool Islandit on sõna "goodi" teadaolevalt kasutatud kahes Taani ruunitekstis (guþi) ja paaris vanaülemsaksakeelses tekstis (coting).

Islandil oli goodi pealik, kelle ülesandeks oli esindada oma mõjuala, goodkonna (goðorð) talunikke Althingil, aidata oma talunikke vahendajana tüliküsimuste lahendamisel ning tagada oma piirkonnas rahu.

Goodid kuulusid Althingi seadusandlikku kogusse Lögrétta. Nemad valisid nii Althingi kohtute kui ka kohalike tingide kohtunikud. 10. sajandi keskel oli Islandil 39 goodkonda, kuid nende arv ei olnud püsiv. Kõik Islandi pealikud – jõukad suurmaaomanikud, kelle võimu alla kuulus palju inimesi ja maad – ei olnud goodid, samas leidus ka goodisid, kel ei olnud erilist võimu.

Goodi mõju alla kuuluv goodkond ei olnud geograafiliselt määratletud piirkond, pigem oli see komplekt õigusi ja kohustusi. Vabad talupojad otsustasid ise, millist goodit nad toetasid. Kui nad olid oma goodiga rahulolematud, võisid nad asuda toetama mõnda teist goodit maa sama neljandiku sees. Ühele goodile võis kuuluda mitu goodkonda, samuti sai goodkondi pärandada, müüa, kinkida, juurde luua ja ära kaotada.

Tegelikkuses oli talupoegade võimalus ise goodit valida piiratud. Goodiks oli tavaliselt üks oma kandi jõukamatest ja mõjukamatest meestest. Ümbruskonna talupojad sõltusid tema abist ja heast tahtest, ajapikku tekkisid vastastikuste teenete ja kingituste kaudu goodi ja tema talupoegade vahele tihedad sidemed.

Goodi ülesannete hulka oli algselt kuulunud paganausu preestrina tegutsemine. Goði on seotud vanaislandi sõnaga goð, jumal. Skandinaavias ei moodustanud paganausu preestrid omaette klassi, vaid usutalitusi viisid läbi pealikud, kelle käes oli ka ilmalik võim. Islandi allikates on goodide usulistest funktsioonidest vähe juttu, arvatavasti oli see amet Islandil algusest peale peamiselt ilmalikku laadi. Vähemalt osa goodidest tegeles siiski ka jumalate teenimisega.

Paljud goodid olid kristlased juba enne Islandi ristiusustamist aastal 999 või 1000. Kui 11. sajandi lõpus hakati koguma kirikukümnist, ehitas suurem osa goodidest oma talu juurde kiriku ja lasi end preestriks pühitseda. Nõnda said nad osa kiriku tuludest ja ei pidanud loobuma võimust kiriku kasuks. 12. sajandi lõpus hakkas kirik piiskoppide võimu suurendamiseks tegutsema selle nimel, et goodisid enam preestriteks ei pühitsetaks.

Goodi amet kaotati üheskoos goodkondade süsteemiga aastal 1271 Norra kuninga poolt.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]