Glotokronoloogia

Allikas: Vikipeedia

Glotokronoloogia (vanakreeka γλῶττα "keel" ja χρóνος "aeg") on kahe või rohkema sugulaskeele põhisõnavara võrdlemisel põhinev statistiline meetod ühisest algkeelest lähtuvate tütarkeelte vahelise suhtelise suguluse määra ning tütarkeelteks jagunemisest möödunud aja kindlakstegemiseks. 21. sajandiks on enamik keeleteadlasi glotokronoloogiast kui võrdlev-ajaloolise keeleteaduse meetodist selle ebausaldusväärsuse tõttu loobunud.

Kuigi glotokronoloogiaga rööbiti ja samas tähenduses on kasutatud ka terminit "leksikostatistika", teevad paljud spetsialistid neil siiski vahet: glotokronoloogiat määratletakse kui meetodit, mille peaülesandeks on algkeele tütarkeelteks lahknemisele kindla daatumi omistamine, samas kui leksikostatistikat kasutatakse leksilise materjali statistiliseks manipuleerimiseks muude ajalooliste järelduste tegemiseks, millele konkreetseid daatumeid ilmtingimata ei omistata.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Campbell, Lyle. 2004. Historical Linguistics: An Introduction. Teine väljaanne. Cambridge, Massachusetts: The MIT Press. lk 201–210. (ISBN 0-262-53267-0)