Gioachino Rossini

Allikas: Vikipeedia
Gioachino Rossini

Gioachino Antonio Rossini (29. veebruar 1792 Pesaro13. november 1868 Passy de Paris) oli itaalia helilooja, bel canto stiili suurimaid esindajaid.

Biograafia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gioachino Antonio Rossini sündis Pesaro linnas Kirikuriigis tänapäeva Itaalia aladel muusikute perekonnas. Rossini isa Giuseppe mängis metsasarve ning töötas tapamajades järelvalvena, Rossini ema Anna oli laulja. Rossini vanemad alustasid juba varakult järeltulijale muusika õpetamist, 6-aastasena mängis ta isa ansamblis trianglit.

Pärast Prantsuse revolutsiooni oli Rossini isa mõnda aega vanglas, mistõttu jäi poeg ema, aga sagedamini vanaema kasvatada, kes aga viimasega üldsegi toime ei tulnud.

Ta õppis 3 aastat mängima klavessiinil kohaliku meistri Giuseppe Prinetti juures, samas viimane ei imponeerinud Rossinile, sest meister kippus aeg-ajalt magama jääma. Ühel hetkel nende koostöö lõppes ning Rossini läks nüüd sepa juurde õpipoisiks. Samal ajal tegeles ta ka muusika loomisega.

1806. aastal õppis ta Cavedagni käe all tšellot.

Aastatel 1815–1823 kirjutas Rossini üle 20 ooperi. 1829. aastaks oli Rossini kirjutanud 38 ooperit, ta oli oma karjääri lõpetamas.

Gioachino Rossini suri novembris 1868, olles 76-aastane. Ta maeti Père-Lachaise'i kalmistule. Itaalia valitsuse nõudmisel maeti tema säilmed ümber Santa Croce kirikusse.

Looming[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tähtsamad teosed: "Sevilla habemeajaja" (esietendus 1816 Roomas), "Tuhkatriinu" (1817), "Itaallanna Alžiiris" (1813).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]