Geta

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Vana-Rooma keisrist; Ahvenamaa valla kohta vaata artiklit Geta vald; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Geta (täpsustus).

Publius Septimius Geta

Publius Septimius Geta (Imperator Caesar Divi Septimii Severi Pii Divi Marcus Antonini Publius Septimus Severus Geta Antoninus; 7. mai 189 Rooma19. detsember 211 Rooma) oli Vana-Rooma keiser 4. veebruarist 211 kuni surmani.

Ta oli Septimius Severuse ja tema teise naise Julia Domna poeg. Geta sai oma vanaisa nime. Geta suhted oma venna Caracallaga olid alati halvad ning ema pidi sageli vendi lepitama. See oli vastuolus õnneliku perekonna pildiga, mida isa laskis avalikkuse ees etendada: isa kui keiser, Caracalla kui troonipärija, ema kui nõuandja ning Geta hooleks jäid administratiivsed ülesanded ja bürokraatia.

Juba noorelt hakkas Geta poliitikas osalema, tehes 197 kaasa sõjakäigu Partia vastu. 197. või 198. aastal sai Geta tseesari tiitli, millega ta aga rahule ei jäänud, sest Caracalla sai samal ajal augustuse tiitli. Alles 202 naasis keisriperekond koos Getaga Rooma, 203204 külastas keisri sünnilinna Leptis Magnat Liibüas. Aastal 209 andis isa ka Getale augustuse tiitli ja vendade suhted pisut paranesid.

Aelius Spartianuse kirjelduse kohaselt olnud Geta ilus noormees, kogelenud kergelt, ent olnud sellegipoolest laulva häälega. Tema elus olid kaks kirge: vein ja riietus, eriti viimane. Riiete peale kulutanud ta niisugusel hulgal vara, et isegi isa naernud tema üle. Tema hobiks nimetas Spartianus kirjandust ja filoloogiat: teda huvitanud sõnade tähenduse tundmaõppimine. Sõdurite hulgas oli ta üsna populaarne, eriti Partia II Leegionis.

Pärast isa surma (211 Yorgis sõjaretke ajal brittide vastu) kuulutati vennad kaaskeisriteks ja nad naasid Rooma, kus Caracalla peatselt Geta tappis. Caracalla lasi oma venna mälestuse ära needa ning tema nimi kõrvaldati kõigist dokumentidest ja tema skulptuurid hävitati. Üleüldse korraldas Caracalla oma poliitiliste ja muude vastaste hävitamise kampaania, mille käigus tapeti kuni 20 tuhat inimest.

Geta elulugu tuntakse peamiselt Cassius Dio ja Herodianuse kirjelduse järgi.