Geryon

Allikas: Vikipeedia
Geryon ja Orthos
Herakles võitleb Geryoniga
Herakles võitleb Geryoniga
Kachrylioni ja Euphroniose vaas

Geryon ehk Geryoneus oli vanakreeka mütoloogias kolmepäine hiiglane, Chrysaori ja Kallirrhoe poeg. Mõne allika järgi oli tal ka kolm keha, ent jalgu ainult kaks. Käte arvuks nimetatakse kolm kuni kuus. Kuue käe versioonis kasutas ta võitluses kolme oda ja kolme kilpi. Antiiksed vaasimaalijad kujutasid teda harilikult kuue, vahel nelja jalaga.

Geryon elas maailma lääneserval Erytheia saarel. Hesiodose sõnul nimetati selle nimega tänapäeva Cádizi. Antiikajal nimetati seda kanti Andaluusia rannikul Tartessoseks. Giovanni Boccaccio sõnul võttis Geryon külalisi lahkelt vastu, uinutas nende valvsuse ja seejärel tappis nad. Sellise reeturliku käitumise tõttu paigutas Dante Alighieri "Jumalikus komöödias" Geryoni põrgu 8. ringi valvama.

Geryonil oli kahepäine koer Orthos, Kerberose vend, ja veisekari, mida valvas Arese poeg Eurytion. Veiste röövimine oli Heraklese 10. vägitöö.

Teel Geryoni juurde jõudis Herakles Vahemere lõppu ning püstitas sinna Heraklese sambad ehk Gibraltari ja Ceuta. Herakles surmas algul koera, siis karjuse ja lõpuks veiste omaniku, esimesed oma oliivipuust nuiaga, kolmanda Lerna hüdra veres mürgitatud noolega. Geryoni hauale kasvasid kaks puud, mänd ja piinia, mis jooksid vaigu asemel verd.

Karjaajamise ajal saatis Hera parmud karja piinama, nii et need laiali jooksid ja Heraklesel kulus terve aasta nende kokkukogumiseks. Herakles vedas veised Mükeenesse, kus nad ohverdati Herale.

Rooma mütoloogias ajas Herakles karja Kreekasse tagasi läbi Itaalia. Roomas Aventinuse mäel varastas Cacus osa karjast ära. Ta kasutas Hermese leiutatud meetodit, nimelt võttis ta veistelt sõrad ära ja pani teistpidi alla, et keegi ei oskaks jälgipidi neile järele tulla. Ühe versiooni järgi sattus Herakles oma järelejäänud karjaga juhuslikult lähedusest mööduma, veised haistsid teineteist ja hakkasid ammudes kutsuma. Teise järgi teatas Cacuse õde Caca Heraklesele, kus tema vend end koos varastatud loomadega peidab. Herakles lõi Cacuse maha, sai loomad tagasi ja jätkas teekonda. Roomlased väitsid, et Herakles rajas altari kohale, kus asub nende karjaturg Forum Boarium. Sel põhjusel austati Heraklest ka Roomas kultuslikult.

Olümpias ja Teebas oli Geryoni pühamu ning Paduas oli Geryoni oraakel.

Kõige põhjalikumalt on Heraklese 10. kangelasteo kirja pannud 6. sajandil eKr elanud poeet Stesichoros. Teose nimi on "Geryoni laul" ("Geryoneis") ja see on osaliselt säilinud.

Geryon kunstis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast antiikaega pole Geryon olnud kunstnike seas populaarne teema, kuid antiikajal küll. Säilinud on hulgaliselt Geryoni kujutavaid vaase. Need on üldjuhul loodud pärast Stesichorose "Geryoni laulu" kirjutamist, mis näitab, et see pidi Kreekas üldtuntud ja mõjukas teos olema.

Müncheni Riiklikus Antiigimuuseumis on pottsepa Kachrylioni ja vaasimaalija Euphroniose punasefiguuriline jooginõu (kylix) aastatest umbes 510–500 eKr, millel on kujutatud Heraklest Geryoniga võitlemas, kusjuures nende vahel on näha Orthose surnukeha.