Georgi Sedov

Allikas: Vikipeedia
Georgi Sedov
Georgi Sedov 1952. aasta NSV Liidu postmargil

Georgi Jakovlevitš Sedov (vene keeles Георгий Яковлевич Седов) (5. mai 1877 (vkj 23. aprill) – 5. märts (vkj 20. veebruar) 1914) oli vene hüdrograaf ja polaaruurija.

Ta sündis Krivaja Kosa talus Doni Voisko oblastis kalamehe peres. Tema isa nimi oli Jakov Jevtejevitš, ema nimi oli Natalja Stepanovna. Peres oli neli poega (Mihhail, Ivan, Vassili ja Georgi) ning viis tütart (Melanja, Avdotja, Jekaterina, Maria ja Anna). Isa oli alkohoolik, kes jõi kogu varanduse maha. Isa läks kolmeks aastaks pere juurest ära, sel ajal suri Vassili kopsupõletikku ja ema andis Georgi päeviliseks. Pärast isa tagasitulekut pere olukord paranes pisut.

1891, 14-aastaselt astus Georgi kirikukooli, mille lõpetas kolme aasta asemel kahega. Koolis oli ta esimene õpilane ja mitteametlik õpetaja abiline ning lõpetas kiituskirjaga.

1884 astus Sedov Rostovis Doni ääres merekooli. Vanemad olid selle vastu, nii et Sedov põgenes kodust. 1898 lõpetas ta kooli ja sai kaugsõidutüürimeheks. 1901 sooritas ta eksternina merekorpuse eksamid ja sai porutšikuks.

19021903 osales ta Põhja-Jäämere hüdrograafiaalases ekspeditsioonis.

1905. aastal Vene-Jaapani sõja ajal oli ta miinilaeva komandör Miinilaev pidas vahti Amuuri lahes ega osalenud otseses sõjategevuses.

1909 oli ta Kolõma jõe suudme ekspeditsiooni juht, 1910 uuris Novaja Zemlja Krestovaja lahte. 1911 kaardistas ta Kaspia merd.

6. aprillil 1910 valis Vene Geograafiaselts Sedovi oma täisliikmeks. Vene Astronoomiaselts valis Sedovi oma auliikmeks selle eest, et Sedov oli välja töötanud varasemast täpsema ja vähem töömahuka meetodi geograafiliste koordinaatide kindlaksmääramiseks.

Aastal 1910 tutvus Sedov Vera Valerianovna Mai-Majevskajaga. Sama aasta juulis nad abiellusid Peterburis.

9. märtsil 1912 esitas Sedov põhjapooluse vallutamise saaniekspeditsiooni projekti. Tsaarivalitsus keeldus raha eraldamast ja ekspeditsioon korraldati erarahaga. See oli varustatud viletsasti, paljud vajalikud esemed telliti, kuid jäid saamata, toiduained olid riknenud. Laev "Svjatoi Foka" oli samuti juba 1870. aastal valmistatud ja tema remonti ei jõutud tähtajaks lõpetada. Niisugustes tingimustes lahkusid 24. augustil kapten, kapteniabi, tüürimees, mehaanik, mehaanikuabi ja pootsman, keeldudes sellisel reisil osalemast. Nelja päevaga leidis Sedov uue meeskonna.

28. augustil 1912 läks laev Arhangelskist välja ja talvitus läbipääsmatu jää tõttu Novaja Zemlja juures. Franz Josephi maani jõudis ekspeditsioon 1913. aasta augustis, aga kivisöe puuduse tõttu talvitus Tihhaja lahes teist korda. 2. veebruaril 1914 läksid skorbuuti põdev Georgi Sedov ning madrused G. Linnik ja A. Pustotnõi kolme koerarakendiga põhja. Juba Rudolfi saarel Sedov suri ja ta maeti Auki neemele. Seepeale pöördusid tema kaaslased tagasi ja jõudsid 6. märtsil neid oodanud laevani. 20. juulil avastasid nad Georgi Brussilovi ekspeditsiooni kaks ainsat ellujäänud liiget: tüürimehe Valerian Albanovi ja madruse Aleksandr Konradi. Tagasiteel lõppes aurumasinate jaos kütus, nii et ära tuli kütta mööbel ja kõik muu, mis põles. 15. augustil saabus "Svataja Foka" Murmanskisse, olles haletsusväärses seisus.

Georgi Sedovi auks on nimetatud Sedovo alevik, kaks lahte ja mäetipp Novaja Zemlja saarel, liustik ja neem Franz Josephi maal, saar Barentsi meres, neem Antarktises ning jäälõhkja "Georgi Sedov", parklaev "Sedov" ja mitu tänavat.

1990 avati Sedovos Georgi Sedovi muuseum.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]