George Washington (laev)

Allikas: Vikipeedia
"George Washington" õppusel koos Jaapani mereväe laevadega
"George Washington" (2002)

"George Washington" (täisnimega USS George Washington (CVN-73) on Ameerika Ühendriikide sõjalaevastiku kuues Nimitz-klassi lennukikandja.

"George Washingtoni" ehitamiseks sõlmiti 27. detsembril 1982 ettevõttega Newport News Shipbuilding. Sellele pandi kiil 25. augustil 1986. Laeva ristis 21. juulil 1990 Barbara Bush, kes sel ajal oli esimene leedi. USA merevägi võttis laeva kasutusele 4. juulil 1992.

Laeva kodusadam on Yokosuka mereväebaas Jaapanis.

Lennukikandja on nime saanud esimese USA presidendi George Washingtoni järgi. 15. novembril 1781 kirjutas ta: «Ilma otsustava mereväeta ei saa me teha midagi otsustavat, ent koos sellega saame kõike auväärset ja otsustavat.» Need sõnad on graveeritud laeva kvartertekil olevale mälestustahvlile.

Tehnilised andmed[muuda | redigeeri lähteteksti]

"George Washingtoni" pikkus on 332,8 m, veeliinil 317,0 m. Laius on 76,8 m, veeliinil 40,8 m. Laev on 74 m kõrge. Süvis on sõitmise korral kuni 11,3 m, aga paigal seista saab ta kuni 12,5 m süvisega. Laeva veeväljasurve on 104 300 t. Tema kiirus võib ületada 30 sõlme. Laeva kasutuskestuseks on määratud 20–25 aastat. Tema tegevusulatus on piiramatu.

Laeva jõuallika moodustavad 2 Westinghouse Electric Company A4W-tüüpi tuumareaktorit ja 4 auruturbiini koguvõimsusega 194 MW.

Laev võib kanda kuni 90 õhukit, niihästi lennukeid kui koptereid. Laevaperes on kuni 6102 liiget, nendest 3200 mereväelast ja 2480 lennuväelast.

Laeval on lennutekk, mille pindala on 1,8 ha, ja selle all angaar. Neid ühendavad 4 õhukite teisaldamiseks mõeldud lifti, millest igaühe pindala on 360 m².

Laeva relvastusse kuulub 2 Sea Sparrow õhutõrjeraketti, 2 RIM-116 Rolling Airframe Missile õhutõrjeraketti ja 3 Phalanx CIWS relvasüsteemi.

Laeva soomus on salastatud.

Laeva destilleerimisseadmed suudavad toota 1500 m³ joogivett päevas. Kambüüs suudab toota 18 tuhat einet päevas.

Laeval on 2 ankrut, millest kumbki kaalub 30 t. Kummalgi ankrul on 160 kg kaaluv ankrukett.

Tulekahju[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tulekahju kustutamine "George Washingtonil"

22. mail 2008, kui "George Washington" viibis Lõuna-Ameerikas Vaikse ookeani rannikul, toimus laeval tulekahju, milles keegi ei hukkunud, kuid 37 inimest sai vigastada. Tuli puhkes laeva konditsioneeri- ja jahutuspiirkonnas ning küttesüsteemi abiruumis. Tuli levis ventilatsiooni- ja kaabliavade kaudu ning põhjustas laeva mõnes osas suurt kuumust. Meeskonnal kulus tule kustutamiseks 12 tundi. Pärast 1967. aastat, mil lennukikandjal "Forrestal" toimus 134 hukkunu ja 161 vigastatuga põleng, pole USA mereväes toimunud teist nii suure kannatanute arvuga õnnetust, kui jätta kõrvale need, mis olid põhjustatud otsesest vaenlase sõjategevusest.

27. mail saabus "George Washington" omal jõul San Diegosse remonti. 20. juunil teatas merevägi, et põleng oli tekitanud esialgu arvatust rohkem kahju. Remont kestis kuni augustini ja maksis 70 miljonit USA dollarit.

Uurimiskomisjon leidis, et tulekahju oli "täiesti välditav". Selle põhjustas suitsetamine ruumis, kus 440 l kergesti süttivat jahutusvedelikku kompressoriõli oli ladustatud selleks mitte ette nähtud viisil. See ruum asus ahtris lisakatla läheduses. Tuli levis 8 tekile ja 80 sektsiooni ning hävitas kilomeetrite viisi elektrijuhtmeid ja optilisi kaableid. Ühtlasi tõi komisjon välja, et 2007. aasta juuni ja 2008. aasta aprilli vahel oli laevas toimunud kolm inspektsiooni, mis leidsid, et laeva kahjustuste vältimise osakonna töö on puudulik. Laeva meeskond polnud saanud nõuetekohast väljaõpet tulekahjude kustutamisel ja tulekahjude kustutustööde juhtimine oli samuti puudulik.

30. juulil 2008 vabastati laeva kaks kõrgeimat ohvitseri David Dyckhoff ja David Dober ametist "usalduse kaotuse tõttu võimesse juhtida ning missiooni nõuete ja valmisoleku standardite rikkumise pärast", samuti "standarditele mittevastava töö tõttu". Peale selle said 6 meremeest kohtuvälise distsiplinaarkaristuse: 4 neist ohtlike ainete peitmise eest ning 2 ohvitseri hooletuse ja töökohustuste täitmatajätmise tõttu, sest nemad vastutasid ohutuse eest nendes ruumides, kus põleng puhkes.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]