George Eastman

Allikas: Vikipeedia
GeorgeEastman2.jpg

George Eastman (12. juuli 185414. märts 1932) oli ameerika leiutaja ja filantroop, kes mängis juhtivat rolli fotograafia arenguloos. Ta asutas Eastman Kodak Company ja leiutas rullfilmi. Ta oli eeskujuks Léon Boulyle, Thomas Alva Edisonile, Georges Méliès'le ning Auguste ja Louis Lumière'ile.

Lapsepõlv ja noorusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

George Eastman sündis New Yorgi osariigis Waterville'i külas.[1] Ta oli kolmest lapsest noorim. Esimesed eluaastad veetis ta isa talukohas. Kui ta oli viiene, kolis pere Rochesteri. George'i isa suri aga peagi, mistõttu jäi George'il kolledž lõpetamata. Ta käis koolis 14. eluaastani, kuid oli seejärel sunnitud tööle minema, sest perel olid suured rahamured. Tema esimene töö oli kindlustusfirmas, kus maksti palka kolm dollarit nädalas. Aasta hiljem siirdus ta teise kindlustusfirmasse, kus tema palk suurenes viie dollarini nädalas, aga isegi sellest palgakasvust ei piisanud perekonna võlgade tasumiseks. 1874. aastal, pärast viit aastat kindlustustegevust, asus ta sekretärina tööle panka Rochester Savings Bank, kus teenis 15 dollarit nädalas.[2]

Fotograafia arendamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

24-aastasena tahtis Eastman fotograafia keerukat protsessi lihtsustada. Talle ei meeldinud, et fotoaparaat on sama suur kui mikrolaineahi ja pildistamiseks vajalikud statiivid rasked ning fotondusega käisid kaasas kemikaalid (lahus COLLODON ja valgustundlik sool) ja vesi. Pildistamine toimus märg-plaatide peale.

Ta luges ühest Briti ajakirjast,[2] et fotograafid kasutasid želatiini emulsiooni fotoplaatide katmiseks. Algul olid plaadid väga tundlikud ja hiljem kuivad. George Eastman otsustas arendada kuiv-plaat emulsiooni. Ta võttis ajakirjast emulsiooni valemi ja hakkas želatiin emulsiooniga tegelema. Ta mõistis, et see valem vähendaks fotokaamera suurust ja kaalu. Toona oli fotograafia kallis professionaalide pärususmaa. Eastmani eesmärk oli muuta fotograafia sama mugavaks kui pliiats, kättesaadavaks ka amatööridele.

Ta töötas päeval pangas ja tegi õhtul köögis katsetusi. Tema ema ütles, et George oli mõnel ööl nii väsinud, et ta ei suutnud isegi lahti riietuda, vaid magas põrandal, köögipliidi kõrval.[2] Pärast kolme aastat kestnud eksperimente oli Eastmanil töötav valem.

1880. aastaks oli ta leiutanud kuiv-plaadi ja patenteerinud masina suurema hulga plaatide valmistamiseks. Kuiv-plaat oli oma eelkäijast kvaliteetsem ja säilis paremini. Ta uuris kuiv-plaadi müügi võimalusi teistele fotograafidele. Aprillis 1880 rentis ta State Street Rochesteril asunud maja kolmanda korruse, kus hakkas müügiks tootma täiustatud kuiv-plaate. Tema tootmine laienes ja eksperimendid foto alal jätkusid. Ta leiutas veel karv foto emulsiooni paberi, mis oli paindlikum kui klaasplaat. Aga saavutatud teda ei rahuldanud, jätkas leiutamist. 1893. aastal teatas Eastman, et leiutas rullides filmid ehk filmirulli. See oli kuiv, läbipaistev, paindlik ja purunematu fotofilm, lõigatud kitsasteks ribadeks, mida võis kokku rullida. Lisaks valmistas ta filmirullihoidja.

1888. aastal registreeris sõna "Kodak" kaubamärgina.[2] Kodaki loosungiks sai: "Vajutate nuppu, meie teeme ülejäänu." Samal aastal tegi ta tarbijatele kättesaadavaks esimese lihtsa kompaktse fotokaamera. See oli spetsiaalselt kavandatud rullfilmile, ristküliku kujuline, käes hoitav ja lihtsasti kasutatav – kaamera algajatele. See maksis 25 dollarit, mis oli odav (näiteks Ford Motor Company lihttöölistele maksti päevas 2,5 dollarit, hiljem 5 dollarit).

1892. aastal asutas ta Eastman Kodak Company, mis oli üks esimesi ettevõtteid, mis hakkas massiliselt tootma standardiseeritud fotograafia seadmeid. Kõnealune äriühing valmistas ka 1889. aastal Eastmani poolt kavandatud läbipaistvat paindlikku kilet, mis mõjutas oluliselt kinotööstuse arengut. Eastman oli ettevõttes kuni surmani.[1]

Heategevus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eastman annetas oma eluajal üle 75 miljoni dollari[1] erinevatele projektidele, peamiselt Rochesteri Ülikoolile ja Massachusettsi Tehnoloogiainstituudile. Ta tegi olulisi kingitusi Tuskegee- ja Hamptoni Instituudile. Kingitusi üle andes ta ütles: "Edu maailmas sõltub täielikult haridusest." ("The progress of the world depends almost entirely upon education. I selected a limited number of recipients because I wanted to cover certain kinds of education, and felt I could get results with those named quicker and more directly than if the money were spread." ) [2] Ta annetas, sest tundis siirast muret hariduse ja afroameeriklaste käekäigu pärast. Samas tundis ta sisemist rahulolu, sest sai teha midagi head. Kui ta 1924. aastal annetas Rochesteri Ülikoolile, MIT-ile, Tuskegee- ja Hamptoni Instituudile 30 miljonit dollarit, siis ta ütles: "Nüüd ma tunnen end paremini."[2]

Eastman tundis suurt huvi hambakliiniku rajamise vastu. Ta töötas välja täieliku rahastamisprogrammi ja annetas selle najal 2,5 miljonit dollarit Rochesteri hambakliiniku jaoks. Seejärel algas ulatuslik tasuta hambaravi programm lastele. Ta põhjendas seda sellega, et laste hammaste, nina, kurgu ja suu eest tuleb hoolt kanda varakult, et nad oleksid terved ja tugevad. Eastman rahastas veel Londoni, Pariisi, Rooma, Brüsseli ja Stockholmi hambakliinikute projekte. Näiteks Eastmani Hambakliinik Londonis valmis 1931. aastal.[viide?]

Kuna Eastman armastas muusikat, siis asutas ta Eastmani muusikakooli teatrile ja sümfooniorkestrile. Ta tahtis niiviisi nautida muusika ilu ja rõõmu, tuua inimesed muusikale lähemale.[viide?]

Surm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viimastel eluaastatel kannatas Eastman mitmete haiguste käes. Ta langes depressiooni ning 14. märtsil 1932 võttis endalt elu püstolilasuga südamesse, jättes maha sõnumi "Mu töö on tehtud. Miks oodata?"[3]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]