Georg von Rauch

Allikas: Vikipeedia
Merge-arrow.svg
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Georg Alexander Cornelius Erich von Rauch. Lisainfot artikli arutelust

Mitte segi ajada Georg Adolf Dietrich von Rauchiga. Georg von Rauch (13. august 1904 Pihkva17. oktoober 1991 Kiel) oli üks 20. sajandi silmapaistvamaid baltisaksa ajaloolasi.

Rauch sündis Pihkvas, kus tema isa Cornelius von Rauch teenis sõjaväearstina. Alates 1911. aastast elas perekond Sangastes, selagi jätkas tema isa tööd arstina. Rauch õppis seal juba lapsepõlves selgeks kolm kohalikku keelt: saksa, vene ja eesti, hiljem õppis ta veel mitmeid keeli, sealhulgas rootsi keelt. 1922. aastal lõpetas ta Tartu Linna Saksa Ühisgümnaasiumi ning 1927 Tartu Ülikooli ajaloo alal, olles vahepeal kahel semestril õppetööl Tübingenis ja Breslaus (praegu Wroclaw). Rauch oli Arno Rafael Cederbergi üks andekamaid õpilasi. Viimase käe all kaitses ta magistritöö Liivimaa 14. sajandi ajaloo küsimustest, täpsemalt Tallinna ja Hansa suhetest Taani võimuperioodil, ent hiljem huvitus rohkem uuemast ajaloost. 1930. aastatel töötas ta Tartus Saksa Ühisgümnaasiumis ajalooõpetaja ning alates 1936. aastast Tartu Usuteadus-Filosoofilises Lutheri Erainstituudis Ida-Euroopa ja kirikuajaloo dotsendina.

1939. aastal asus Rauch baltisakslaste ümberasumise käigus Posenisse (Poznani) kus töötas samuti ajaloodotsendina. Seal valmis ka tema doktoritöö, milleks oli põhjalik uurimus Tartu Ülikooli ja varase valgustuse mõjudest Liivimaal aastatel 16901710. See ilmus trükis 1943. aastal, ehkki doktorikraadi sai ta juba kaks aastat varem. Rauchi doktoritööd on peetud ka tema üheks peateoseks.

1946 kutsuti Rauch Marburgi Ülikooli õppejõuks, 1953. aastal sai temast professor ja 1957 erakorraline professor Ida-Euroopa ajaloo alal. 1958. aastal võttis ta vastu tööpakkumise Kieli Ülikoolis, kus töötas Ida-Euroopa ajaloo professorina kuni emeriteerumiseni 1972. aastal.

Rauch tegeles lisaks Rootsi aja sündmuste uurimisele ka tunduvalt uuema ajalooga, selle tulemusena andis ta välja Balti riikide ajaloo aastatest 19181940 ning oli tänaseni mahukaima baltisaksa ajaloo bibliograafia koostaja. Suurima tuntuse saavutas ta aga ilmselt Venemaa ajaloo uurijana, ta koostas põhjalikud uurimused nii Vene keisririigi viimaste aastakümnete kui ka Nõukogude Liidu ajaloost. Vene ajaloo uurijana suutis ta vältida stamplikke lähenemisi ja püüdis seda mõista pigem Vene, mitte Lääne-Euroopa seisukohast. Lisaks lähemale ajaloole tegeles ta aga jätkuvalt ka keskajaga, avaldades mitmeid artikleid keskaegse Liivimaa viimastest sajanditest. Rauch oli ka aktiivne Balti Ajaloo Komisjoni liige Göttingenis ja selle esimees aastatel 19731979.

1938. aastal abiellus Rauch Tartus Margarethe Reimergia, kes oli arst Arthur Reimeri tütar. Nende noorim poeg, Georg von Rauch noorem, oli anarhist, kes hukkus 1971. aastal.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Uwe Liszkowski. Brückenbauer in eine fremde Welt. Georg von Rauch als Russlandhistoriker. In: Estland und Russland: Aspekte der Beziehungen beider Länder. Hamburg, 2005. Lk-d 289–312.

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Album Normannorum : St. Petersburg- Dorpat. Toimetaja. München: Altherren-Verband der Fraternitas Normannia, 1968.
  • Aus der baltischen Geschichte : Vorträge, Untersuchungen, Skizzen aus sechs Jahrzehnten. Hannover-Döhren: Hirschheydt, 1980.
  • Der Ausbruch des ersten Weltkrieges in den baltischen Provinzen (1914-1918). Lüneburg, 1963.
  • Balti riikide ajalugu : 1918-1940. Tõlkinud Ene Rõngelep, järelsõna Rein Helme. Tallinn: Detlar, 1995.
  • Die deutsch-sowjetischen Beziehungen von 1917 bis 1967. Würzburg: Holzner, 1967.
  • Der Deutsche Orden und die Einheit des baltischen Landes. Hamburg: Hoffmann, 1961.
  • Der Fall Vegesack im Jahre 1550 : ein Beitrag zur Rechts- und Wirtschaftsgeschichte der Stadt Dorpat. Tartu: 1932.
  • Geschichte der baltischen Staaten. Esmakordselt trükitud 1970. Viimati trükitud: 1990. ISBN 3-423-04297-4
  • Geschichte der deutschbaltischen Geschichtsschreibung. Koos Michael Garleffi ja Balti Ajaloo Komisjoniga. Köln: Böhlau, 1986.
  • Geschichte des bolschewistischen Russland. Esmakordselt trükitud 1955. Viimati trükitud nime all: Geschichte der Sowjetunion. Stuttgart, Kröner, 7. trükk, 1987. ISBN 3-520-39407-3
  • Lenin : Grundlegung des Sowjetsystems. Esmakordselt trükitud 1958.
  • Machtkämpfe und soziale Wandlungen in der Sowjetunion 1923-1961. Stuttgart, 1963. Teine ja täiendatud trükk 1979.
  • Reval zur daenischen Zeit und die Hanse : [magistritöö]. Juhendaja: Arno Rafael Cederberg. Tartu: 1927.
  • Der Rigaer Prophetenclub und andere Aufsätze zur baltischen und russischen Geschichte. Hannover-Döhren, 1988.
  • Russland im Zeitalter des Nationalismus und Imperialismus (1865-1917). München: Kopernikus-Verlag, 1961.
  • Schriften aus dem Nachlass : [kogumik]. Eessõna: Michael Garleff. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1994.
  • Der sowjetische Panslawismus. Hamburg: Terrapress, 1955.
  • Studien über das Verhältnis Russlands zu Europa. Darmstadt: Wissenschaftliche Buchgesellschaft, 1964.
  • Die Universität Dorpat und das Eindringen der frühen Aufklärung in Livland, 1690-1710. Essen: Essener Verlagsanstalt, 1943.
Eelnev:
Reinhard Wittram
Balti Ajaloo Komisjoni esimees
19731979
Järgnev:
Gert von Pistohlkors