Georg Samolevski
Georg Samolevski (25. oktoober 1922 Krivoje Ozero rajoon, Podolski kubermang, Ukraina – 11. märts 1982 Tallinn) oli Eesti tehnikateadlane.[1]
Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]
Georg Samolevski ema (hiidlanna, Eesti-Rootsi perekonnast) töötas Tallinna kalevivabrikus Rauaniit riide prakeerijana, isa (ukrainlane) töötas Tallinna sadamas diiselmootorite motoristina.
Lõpetas 1939 Tallinna Linna Vene Gümnaasiumi, 1952 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) elektriinsenerina, 1956 Leningradi Elektrotehnika Instituudis aspirantuuri, tehnikakandidaat (1957, samas), väitekiri käsitles laeva elektriseadmeid. Oli 1957–1958 TPI elektrimasinate kateedri ja elektrotehnika aluste kateedri assistent ja vanemõpetaja, 1958–1982 dotsent, ühtlasi 1958–1965 energeetikateaduskonna dekaan, 1965–1968 elektrotehnikateaduskonna dekaan ja 1972–1977 elektrimasinate kateedri ning elektrotehnika aluste kateedri juhataja. Õpetas elektrimasinate ja eritüüpi elektrimasinate kursusi; koostanud õppevahendeid.[1]
Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]
Uurimisvaldkond: permanentmagnetitega elektrimasinad. Korraldas elektrimasinate uurimist. 31 teadustrükist, 1 autoritunnistus.[1]
Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]
- Elektrimasinad automaatikaseadmeile. Masinvõimendid. Tallinn, 1863
- Automaatikasüsteemide elektrimasinad. I. Tallinn, 1971
- 2. trükk 1976
- II. Tallinn, 1976
- III. Tallinn, 1978.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Tallinna Polütehniline Instituut 1936–1985, 151, 184, 186, 284–285, 295–297, 309–310, 388.
- Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.