Georg Frithjof Slöör
Georg Frithjof Slöör (23. juuli 1874 Serepetta, Ingerimaa – 8. oktoober 1934 Pälkjärvi, Soome) oli Eesti ja soome vaimulik.
Slöör sündis Ingerimaal Serepettas (ka Žerebjatka) luterliku pastori pojana. Ta õppis aastatel 1884–1893 Peterburi Püha Anna koolis. Aastatel 1893–1898 (grad. stud.) õppis ta Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Korporatsioon Neobaltia liige.
Oli prooviaastal Peterburi (soome) Maria koguduses. Ordineeriti 14. novembril 1899 Peterburis õpetajaks.
Oli aastatel 1899–1905 Peterburi Maria koguduse adjunktõpetaja ja usuõpetaja. Aastatel 1905–1912 oli ta Alt-Schwedendorfi (Gammalsvenskby) koguduse (Hersoni kubermang) õpetaja (hooldades aastal 1911 ka Nikolajevi ja Kronau kogudust). Oli aastatel 1912–1919 Moloskovitsa (Ingerimaa) koguduse õpetaja. Aastatel 1919–1929 oli ta Narva-Jõesuu Niguliste koguduse õpetaja, teenides vikaarina Narva soome-rootsi Püha Mihkli kogudust. Aastatel 1920–1929 oli ta õpetajaks kõrgemas rahvakoolis. Aastatel 1921–1929 oli Slöör ka Soome esimeseks asekonsuliks Narvas.[1][2]
Asus aastal 1929 Soome. Oli aastatel 1929–1930 abiõpetaja Polvijärvi (Põhja-Karjala maakonnas Ida-Soome läänis) koguduses. Aastatel 1930–1931 oli ta adjunktõpetaja Kontiolahti (Põhja-Karjala maakonnas Ida-Soome läänis) koguduses, aastatel 1931–1933 kaplan Kaavis (asub Põhja-Savo maakonnas Ida-Soome läänis), aastatel 1933–1934 oli ta Pälkjärvi (asub praegu Sortavala rajoonis Karjala Vabariigis Venemaal) koguduse õpetaja.
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa Fredrik Gottlieb Slöör oli Serepetta koguduse õpetaja.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Album der Landsleute der Neobaltia 1879-1904. Jurjew 1908. Nr 163 (15657), lk 122–123.