Georg (Saksi hertsog)

Allikas: Vikipeedia
Lucas Cranach vanema maal Georg Habemikust

Georg, ka Georg Habemik (saksa Georg der Bärtige; 27. august 1471 Meißen17. aprill 1539 Dresden) oli Saksi hertsog 15001539 Wettini dünastia albertiini liinist.

Georg sündis Meißenis hertsog Albrecht Vapra pojana ning seoses isa viibimisega sõjaretkedel osales ta hertsogiriigi valitsemises juba 1488. aastast. Tema noorem vend Heinrich päris võimu osa Friisimaa üle, ent 1505. aastal leppisid vennad kogu, et Georg saab võimu ka Friisimaa valduste üle, samas kui Heinrich lepib Feibergi ja Woleknbergi ametkondade valitsemisega Saksimaal.

Georg oli haritud valitseja, ta oskas ladina keelt ning huvitus usuasjust. 1520. aastatel kujunes temast üks veendunumaid Martin Lutheri poliitika vastaseid, sest hoolimata sellest, et ta toetas katoliku kiriku reformimist, ei soovinud ta niivõrs radikaalseid uuendusi nagu Luther. Kuni oma surmani püüdis Georg reformatsiooni oma valdustes takistada ning lasi Leipzigi ja Dresdeni trükikodades välja anda rohkelt luterlusevastast kirjandust, mõni nendest traktaatidest oli ka tema enda kirjutatud. Georgi kirikureformipoliitika polnud siiski kuigi edukas, sest luterluse keskus Wittenberg asus tema valduste vahetus läheduses ning 1520. ja 1530. aastatel oli keiser Karl V poliitika impeeriumis väga piiratud, kuna ta viibis üldiselt Hispaanias.

Georg oli 38 aastat abielus Poola kuninga Kazimierz IV tütre Barbaraga. Kui too 1534. aastal suri, kasvatas Georg endale leina märgiks habeme, mille tõttu sai ta ka enda hüüdnime. Georgi katoliiklik reformipoliitika ei jätkunud pärast tema surma, sest tema mõlemad pojad, Johann ja Friedrich, surid enne teda. Tema valdustes päris võimu luterlikult meelestatud vend Heinrich Vaga, kes viis seal läbi reformatsiooni.

Georgi teine noorem vend Friedrich oli 14981510 Saksa ordu kõrgmeister. Saksi kuurvürst Friedrich Tark oli tema onupoeg.

Eelnev:
Albrecht Vapper
Saksi hertsog
15001539
Järgnev:
Heinrich Vaga