Geoloogivasar

Allikas: Vikipeedia
Tüüpiline geoloogivasar.
Geoloogivasar.

Geoloogivasar on spetsiaalse ehituse ning disainiga vasar, mis on suurema osa geoloogide põhiline töövahend välitingimustes.

Traditsiooniliselt nimetatakse seda tööriista eesti keeles just vasaraks, mitte haamriks.

Vasaral on üks lame ots nagu tavalisel haamril või vasaral. Seda kasutatakse peamiselt kivide purustamiseks, et otsida näiteks kivistisi või saada värsket murenemata murdepinda, millelt uurida kivimite mineraloogilist koostist. Kivimite mineraalse koostise uurimiseks kasutavad geoloogid teist tüüpilist välitingimustes kaasaskantavat töövahendit luupi. Vasara peenemat otsa kasutatakse mitmel erineval otstarbel, peamiselt kivimite puhastamiseks taimestikust, setteist vms; kildaliste ja kihiliste kivimite paljandist lahti kangutamiseks jne.

Geoloogivasara nii vars kui ka pea, koosneb ühest tükist. See on vajalik, et vasar oleks piisavalt vastupidav, et taluda lööke vastu kõvasid kivimeid. Paljud geoloogid siiski ei kasuta spetsiaalset geoloogi vasarat, vaid suvalist haamrit, mis on enamasti samuti oma ülesannete kõrgusel, kuid nende puuduseks on reeglina just väiksem vastupidavus.

Vasar kaalub enamasti 0,5...1,5 kg. See on kompromisslahenduseks, sest kergemast vasarast poleks mingit kasu (purustusjõud sõltub peamiselt vasara kaalust) ning raskemat vasarat on välitingimustes tüütu kaasas kanda. Niinimetatud kõva kivi geoloogid eelistavad üldiselt raskemaid vasaraid.

Vasarat kasutatakse tihti ka mõõtkavana fotodel.