52. kuusjoon

52. kuusjoon “Muutuste raamatu” 64-st kuusjoonest on Mägi (艮 Gèn).

	Ülal (kolmjoon) Mägi (艮 gèn).
	All (kolmjoon) Mägi (艮 gèn ).

Põhitekst[muuda | muuda lähteteksti]

52./64 MÄGI (GEN) (Peatumine, keskendatus)^[1]

Keskendud oma seljale, ei taju oma keha. Liikudes oma õuel, ei märka oma inimesi. – Laitust ei tule.

1./6 ALL ON KUUS Keskendud oma varvastele. – Laitust ei tule. Soodsaks alati püsivus!

2./6 TEISEKS KUUS Keskendud oma säärtele. Ei aita seda, kellele järgned. Ta südames pole rõõmu.

3./6 KOLMANDAKS ÜHEKSA Peatud oma lävel. Sead korda oma selja. – Oht. Südames justkui põletaks.

4./6 NELJANDAKS KUUS Keskendud oma seljale. – Laitust ei tule.

5./6 VIIENDAKS KUUS Keskendud oma lõugadele. Kõnes ilmutub kindlus. – Kahetsus kaob.

6./6 ÜLAL ON ÜHEKSA Tugevda keskendatust (südamlik peatus). – Õnn.

Kohast teiste kuuikmärkide keskel[muuda | muuda lähteteksti]

Guaga 52. Mägi (Mäed, Gen) olla alanud suures ennustamises (da bu) sisalduvast kolmest ennustamisviisist või -korraldusest esimene. See kandnud Ljan Shan’i ((Suletud) mäeahelik) nime.^[2] Sõna korraldus on kasutatud seetõttu, et erinevad uurijad pole algusest peale oma arvamustes üksmeelsed, millega oli tegu. Kas (nii?) kuusjoonte tabeli, ennustamisviisi või siis tekstiga. Samuti erinevad arvamused selle loomis- ja kasutamisaja kohta. Osa ühendab seda legendilaadse hiina esimese imperaatori Fuxiga (3. aastatuhande esimene veerand eKr) ja teised võimaliku Xia dünastiaga (21.–16. sajandil eKr).^[3] Kuusjoon Mäed on seotud peatuse ja rahuga. Täpsemalt puhkamisega puhkamise ajal ja liikumisega liikumise ajal. Teise ennustamisviisi Gui Zhang'i korral on juttu 10 000 asja (olendi) naasmisest aardesse (hoidlasse) ja see alanud 2. Maa guaga. Kolmanda Zhouyi ("Yijingi" varajasem nimi) nimelise korral on juttu ringmuutustest ja see algab 1. Taeva (Ilm) guaga (selle võrdkujuks on ka ring). Viimase korral loetakse ja kirjutatakse guade positsioone (yao wei) alt ülespoole (teke, loomine).^[3] Eelnev võis olla seotud guade lugemise ja kirjutamisega ülalt alla (teostus, n-ö naasmine põrmu). Seetõttu võis kahe viimase ajalisuse (teke ja teostus) asemel olla esimene seotud Mäe märgile omistatava olevikulisuse ja olemisega. Sel juhul pole vaadeldavad gua'd enam protsesse vaid eksistentse (olemist) märkivad.

Gen kuuikgua uurimisest Hiinas[muuda | muuda lähteteksti]

Gen näib olevat olnud idzinismis ("Yijingi" uurimine) populaarseimaks guaks, kuna seda on käsitlenud ja selle läbi püüdnud "Yijing’i" olemust tabada paljud hiina õpetlased, sõltumata seejuures kas nad on olnud konfutsionistid, taoistid või budistid. Zhou dünastia ajal loodud "Muutuste raamatu põhitekstile (u 800 eKr) lisati Hani dünastia ajaks väljakujunenud lisad (ametlikult 136 eKr). Hani ajal sai Gen taas juurde uusi tähendusi (eriti Yu Fan (164–233)). Järgnevatel sajanditel tehti "Yijingi" aina uusi täiendusi. Konfutsionistid, taoistid ja budistid arutasid Gen kuusjoone ajastuse, liikumise ja liikumatuse (rahu) ning sellega seostuva kõlbelise täiustumise üle. Neokonfutsionist Zhang Zai (1020–1077) uskus, et Gen sisaldab muutuste essentsi ja budistlikud mõtlejad nägid guas lühikokkuvõtet meele valitsemise (kontrolli) üle.^[4] Songi dünastia aegsed õpetlased nagu Zhou Dunyi (1017–1073) ja ta õpilane, Cheng Yi (1033–1107) väitisid, et Gen heksagrammi uurimine oli nende ajal viljakam kui budistlike tekstide, nagu” Lootosesuutra” (􀘬 􀴶 􀺾) ja „Õiehiilgusesuutra” (􀴶 􁘌 􀺾) lugemine. Vähemalt mõned taoistlikult ja budistlikult orienteeritud isikud olla sellega nõus olnud.^[5] Sama Cheng Yi, kes oli üks silmapaistvamaid Songi aegseid filosoofe, ütles ühes oma aforismis, et inimene kes on mõistnud selle gua olemust on seeläbi mõistnud juba kogu budismi olemust.^[3] Taoistlik meister Bai Yuchan (1134–1229) väitis, et Gen ei tähenda mitte ainult “tundmatuses puhkamist”, vaid ka “valguse kätte tulekut”. Mingi dünastia aegne õpetlane Jiaohong (u 1540–1620) lisas, et see aitab “läbi näha omaenese loomust” ja selle saavutanult pole vaja enam tekstide õppimisega tegelda. Hiina õpetlased kasutasid Gen heksagrammi ka püüdes ühitada konfutsianismi ja budismi. Näiteks Yang Jian (1141–1226) lähtudes suuresti Geni otsustest ja kommentaarist argumenteeris nende abil chani laadset meditatiivset praktikat. Lin Zhaoen (1517–1598) kirjutas “Meele (valitsemise) viis (vahend) selja liikumatuse (rahu) läbi”, milles ta kasutas Gen kuusjoone kujundeid edastamaks taoistlkku meditatsiooni üheksat etappi. Ou-yi (1599–1655) kes vaatles ja kommenteeris "Yi Jingi" budistliku filosoofia seisukohalt pühendas sellele kuusjoonele teiste kõrval täiesti erilist tähelepanu.^[3] Richard Wilhelm oma "Yijingi" tõlkes on lisanud selle kuusjoone üldteksti kommenteerides lause: “Võimalik, et tekst sisaldab yoga praktiseerimise juhendeid.”^[6] Taoistliku alkeemia ideaali tähistav xiān hieroglüüf koosneb inimese ja mäe piktograafist. Enamasti on seda tõlgitud sõnaga surematu (taevaelanik, pühak, erak).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

↑ Ivo Vahur, Muutuste raamatu keel. Tallinn 2009 ISBN 9789949184507
↑ Jou, Tsung Hwa. The Tao of I Ching. Tai Chi Foundation, 1984
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 Ю.К.Щуцкий КИТАЙСКАЯ КЛАССИЧЕСКАЯ «КНИГА ПЕРЕМЕН» 2-е издание исправленное и дополненное под редакцией А.И.Кобзева М.: Наука, 1993
↑ Richard J. Smith To be shortened for delivery Meditation, Divination and Dream Interpretation: Chan/Zen Buddhism, the I Ching (Book of Changes), and Other Chinese Devices for Jungian Self-Realization. Paper for the Third International Conference of Analytical Psychology and Chinese Culture, Guangzhou, September 22–24, 2006.
↑ Richard J. Smith “The Book of Changes as a Mirror of the Mind: The Evolution of the Zhouyi in China and Beyond” Paper for the Fourth International Conference of Analytical Psychology and Chinese Culture, Fudan University, Shanghai, PRC (April 10–12, 2009)
↑ Wilhelm, Richard and Baynes, Cary (1967). The I Ching or Book of Changes, With foreword by Carl Jung. 3rd. ed., Princeton University Press#Bollingen Series XIX. Princeton NJ: Princeton University Press (1st ed. 1950)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Mäe kuusjoone hieroglüüftekst hiina Vikitekstides
Chinas text project. 52. Gen [1]
Commentaries and transformations is at the root of Chinese thought. Tr. R.Wilhelm (en, fr). 52. Gen [2]
Yi Jing, Oracle of the Sun Ching or (by LiSe Heyboer) 52.Gen [3]
[4] James Legge Yî King 52. [5] I Ching Plus Hexagram Notes 52. [6]

[1] Ivo Vahur, Muutuste raamatu keel. Tallinn 2009 ISBN 9789949184507

[2] Jou, Tsung Hwa. The Tao of I Ching. Tai Chi Foundation, 1984

[Vene-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 Ю.К.Щуцкий КИТАЙСКАЯ КЛАССИЧЕСКАЯ «КНИГА ПЕРЕМЕН» 2-е издание исправленное и дополненное под редакцией А.И.Кобзева М.: Наука, 1993

[4] Richard J. Smith To be shortened for delivery Meditation, Divination and Dream Interpretation: Chan/Zen Buddhism, the I Ching (Book of Changes), and Other Chinese Devices for Jungian Self-Realization. Paper for the Third International Conference of Analytical Psychology and Chinese Culture, Guangzhou, September 22–24, 2006.

[5] Richard J. Smith “The Book of Changes as a Mirror of the Mind: The Evolution of the Zhouyi in China and Beyond” Paper for the Fourth International Conference of Analytical Psychology and Chinese Culture, Fudan University, Shanghai, PRC (April 10–12, 2009)

[6] Wilhelm, Richard and Baynes, Cary (1967). The I Ching or Book of Changes, With foreword by Carl Jung. 3rd. ed., Princeton University Press#Bollingen Series XIX. Princeton NJ: Princeton University Press (1st ed. 1950)

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]