Galaktoseemia

Allikas: Vikipeedia

Galaktoseemia (inglise galactosemia) on harvaesinev geneetilise päritoluga autosoom-retsessiivselt päranduv ainevahetushaigus, mille varajane avastamine on väga tähtis.

Euroopas on esinemissagedus 1:40 000 – 1:60 000. Galaktoseemia korral on häiritud galaktoosi konverteerimine glükoosiks ja seda põhjustab geneetiline mutatsioon GALT-geenis. Selle tulemusena koguneb galaktoos organismis ja kui see kuhjub suurel määral, tekivad organismile kahjulikud toimed.[1] [2] [3] [4]

Olemus[muuda | muuda lähteteksti]

Galaktoseemia on geneetilise päritoluga ainevahetushaigus, mille puhul esineb häire süsivesiku galaktoosi ainevahetuses. Galaktoosi saab inimene laktoosist ehk piimasuhkrust. Seda saavad imikud piimast ja see on tähtis energiaallikas. Toidust saadav laktoos lagundatakse soolestikus glükoosiks ja galaktoosiks. Sealt imenduvad suhkrud verre ja need viiakse maksa, kus konverteeritakse galaktoos glükoosiks. Protsess toimub etappidena (Leloiri rada) ja selleks on vaja kolme ensüümi: galaktokinaas (GALK), galaktoos-1-fosfaadi uridülüültransferaas (GALT) ja UDP-galaktoos-4-epimeraas. Klassikaliseks galaktoseemiaks peetakse GALT ensüümi defitsiiti.[2] [3] Galaktoseemia korral on probleemiks galaktoosi muundamine glükoosiks. Selle häire põhjuseks on ensüümi galaktoos-1-fosfaat-uridüdüültransferaas (lühendiga GALT) puudulik aktiivsus. GALT vahendab galaktoosi lagundamise protsessis teist sammu. See omakorda põhjustab galaktoosi liigset hulka organismis, kuna vigane ensüüm ei konverteeri galaktoosi edasi. GALT-ensüümi puudulikkus põhjustab potentsiaalselt kahjulike ainete galaktoos-1-fosfaat (Gal-1-P) ja galaktitooli tekkimist. [1] [3] [4]

Kliiniline pilt[muuda | muuda lähteteksti]

Haigus avaldub vastsündinueas. Laps ei jõua enam rinda imeda, muutub uimaseks ja eelistab magada ning võib ka oksendada. Kontrolli ja ravita süveneb seisund mõne nädalaga. Kujuneb maksakahjustus – laps on ikteeriline ehk tema nahk on kollane, maks on palpatsioonil suurenenud, analüüsides esineb maksanäitude tõus ja võimalikud on ka verehüübimise häired. Tõenäoliselt on maksakahjustuse põhjuseks maksas kuhjunud galaktoos-1-fosfaat. Lapsel võib esineda silmaläätse ka hägusust. Selle haigusega vastsündinud on rohkem vastuvõtlikud ka bakteriaalsetele infektsioonidele (nt E. coli sepsis). Ilma ravita võib galaktoseemia lõppeda surmaga.[2] [4] [5]

Diagnoosimine ja ravi[muuda | muuda lähteteksti]

Varem avastati imikul galaktoseemia umbes teisel elunädal, kui juba oli tekkinud tugev maksakahjustus. Tänapäeval tehakse juba paljudes Euroopa riikides vastsündinute skriiningut ehk sõelumist ainevahetushaiguste suhtes. Meil Eestis on käimas sõeluuringu pilootuuring. Klassikalise galaktoseemia puhul on GALT-i aktiivsus alla 1% terve inimese näitajatest. Tänu galaktoseemia tuvastamisele vastsündinute sõeluuringus on võimalik ägedat haiguse faasi lühendada või selle esinemist koguni ära hoida. [5] [6] Kui imiku puhul tekib kahtlus galaktoseemia võimalikkusele, tuleks kohe lõpetada rinnapiimaga toitmine ning toita last laktoosi mittesisaldava piimaseguga. Niimoodi toimides paraneb lapse seisund tavaliselt mõne päevaga. Seega on galaktoseemia põhiraviks dieet, mis on täielikult laktoosivaba ning sisaldab ainult vähesel hulgal galaktoosi. Meeles peab pidama, et galaktoseemia on tingitud geenidefektist, mistõttu ei saa sellest haigusest n-ö välja kasvada: laktoosivaba ja galaktoosivaest dieeti peab pidama kogu ülejäänud elu. Eriti ohustatud haigusest on naispatsientide närvisüsteem ja suguelundid. Arvatakse, et selle põhjuseks on märkimisväärne kogus kehaomast galaktoosi, mida organism pideva eneseuuendamise käigus ise toodab ja ringlusse laseb. Seda galaktoosi ei saa organism lagundada, vaid see koguneb galaktoos-1- fosfaadina kudedesse. Imikute ja väikelaste arengus võib ette tulla kerget mahajäämust. Koolieas võib esineda vaimset mahajäämust. Võib tekkida probleeme arvutamise, lugemise ja ka õigekirjaga. Tüdrukutel tekib galaktoseemia tõttu varajane munasarjade kahjustus, mis võib kujuneda juba enne sündi. Täiskasvanueas võib haigus lõppeda viljatusega. Poisslaste ja meeste munandid kahjustusi ei saa. Nende puberteet kulgeb normaalselt ja nad on võimelised järglasi saama.[1] [2] [3] [4]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Demirbas D, Coelho AI, Rubio-Gozalbo ME, Berry, GT. Hereditary galactosemia. Metabolism. 2018 Jun;83:188-196.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Los E, Ford GA. Galactose 1 Phosphate Uridyltransferase Deficiency (Galactosemia). 2019 Jan, StatPearls Publishing.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Coelho AI, Rubio-Gozalbo ME, Vicente JB, Rivera, I. Sweet and sour: an update on classic galactosemia. J Inherit Metab Dis. 2017; 40(3): 325–342.
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 Berry GT. Classic Galactosemia and Clinical Variant Galactosemia. March, 17, 2017. GeneReviews.
  5. 5,0 5,1 Varela-Lema L, Paz-Valinas L, Ateinza-Merino G, Zubizarreta-Alberdi R, Villares RV, Lopez-Garcia M. Appropriateness of newborn screening for classic galactosaemia: a systematic review. J Inherit Metab Dis 2016;39:633-49.
  6. Õunap K, Joost K, Temberg T, Krabbi K, Tõnisson N. Classical galactosemia in Estonia: selective neonatal screening, incidence, and genotype/phenotype data of diagnosed patients. J Inherit Metab Dis 2010:33;175-176.