Gaia

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tegelaskujust Vanakreeka mütoloogias; James Lovelocki teooria kohta elavast Maast vaata artiklit Gaia hüpotees; kosmoseaparaadi kohta vaata artiklit Gaia (kosmoseteleskoop)

Gaia ehk Ge on kreeka mütoloogias maajumalanna (kreeka keeles Ge või Ga tähendab "maa").

Gaia oli kreeklaste silmis ammendamatu jõu ja viljakuse läte, eluallikas ja elukandja, kõigi elusolendite sünnitaja ja toitja ning ürgjumalanna, kellest on sündinud kõik maa peal.

Temas on põimunud nii kreekaeelsed kui kreeklaste müütilised kujutlused.

Gaia olevat sündinud Kaosest, universumi tohutust tühjusest. Algmütoloogias öeldakse olevat koos Gaiaga sündinud ka Tartaros ja Eros.

Taeva, mägede ja mere sünd[muuda | redigeeri lähteteksti]

Gaiast on sündinud partenogeneetiliselt ehk ilma meheliku sekkumiseta Uranos (Taevas), Pontos (Meri) ja Oroi (Mäed). Uranos oli Gaia esmasündinu ja temast suurem. Uranos ümbritses Gaiat ning hõlmas oma lõpmatu haardega kogu kosmose. Ta oli ääretult ilus, suur ja sügavsinine. Gaia oli oma esimesest pojast niivõrd võlutud, et armus temasse ning heitis Uranose määratu kehaga ühte. Sellest ühendusest sündis hulganisti erinevaid jumalusi.

Pärast Uranose sündi haarasid Gaiat taas tuhud. Tema valu oli talumatu, tohutu võitlus ja rappumine käis sügaval Maaema sisemuses. Seejärel hakkasid maapinnale kerkima tohutud hiiglased - hirmuäratavad Mäed (Oroi). Gaia ei hakanudki neid lapsi armastama, sest nad olid sündimisel talle suuri kannatusi valmistanud. Ometi pidi ta nendega elama ja läbi saama, sest pärast sündimist kasvasid nad tema kehaga kokku.

Pärast mägede sünnitamisest toibumist tundis Gaia taas kedagi oma üsas liigutavat. Seekord aga oli rasedus meeldiv ja valutu. Keskööl kuulis ta õrna kihinat ning ta ootas uudishimuga, milline olend seekord tema keha sügavustest välja ilmub. Mõni aeg hiljem hoovas temast välja tohutu Pontos (Meri). Kohe hakkas Pontos voolama ning kattis Gaia, jahutades teda ning muutes ta oma sügavsinise kehaga veelgi kaunimaks. Pontos võttis ema oma tohututele kätele ja Gaia oli õnnelik ja uhke oma toreda poja üle, kes oli ilus, võimas ja uljas, mõnikord vaikne ja selge, mõnikord aga vahutav ja tormlev.

Uranose ja Gaia lapsed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uranose ja Gaia järglased.

Uranose abikaasana sünnitas Gaia titaanid (kuus poega ja kuus tütart), kükloobid ja 3 koletuslikku hekatonheiri.

Uranos aga vihastas oma laste peale ja heitis nad Tartarosse, mis asus Maa sisemuses (teise versiooni järgi peitis Gaia nad ise enda sisse, et neid isa viha eest kaitsta). Lapsed põhjustasid Gaiale tema sisemuses palju ebamugavust ja valu ning kui see muutus väljakannatamatuks, palus ta appi oma noorima poja Kronose. Gaia andis pojale sirbi ja palus tal Uranos sellega kohitseda. Nõnda murdis ta Maa ja Taeva vahelise liidu, et vältida uute koletuslike laste sündi. Kui Uranos tuli ja tahtis Gaiaga ühte heita, haaras Kronos sirbi ja viis ema käsu täide. Uranose genitaalidest voolas aga Gaia rüppeveri ning sellest sündisid kättemaksujumalannad erinnüsed ja gigandid.

Pontose ja Gaia lapsed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Räägitakse, et pärast Uranos lüüasaamist Kronoselt ühtis Gaia ka Pontosega. Sellest ühendusest sündisid kõik jumalused, kes personifitseerivad mere-, jõe-, järve-, allika- ja teisi veejõudusid ja -vorme. Nii sai alguse kreeka veejumaluste "dünastia". Gaia ja Pontose lapsed olid Nereus, Thaumas, Euryvia, Phorkys ja Keto. Nereus omakorda heitis ühte Okeanose tütrega, kellest sündisid 50 merenümfi (nereiidid). Phorkys ühines oma õe Ketoga, kellest sündisid graiad ja gorgod.

Oletatavasti oli Gaia Delfi oraakli esimene valdaja.

Gaia ladina vaste rooma mütoloogias on Terra Mater või Tellus.