GDDR

Allikas: Vikipeedia

GDDR ehk Graphic Double Data Rate mälu on mälutüüp, mis on spetsiaalselt disainitud kasutamiseks graafika kaartidel. GDDR mälu erineb laiemalt tuntud DDR SDRAM tüüpi mäludest nagu DDR, DDR2 ja DDR3, kuigi neil on ka mõndagi ühist näiteks Double Data Rate kujundus. Praegu kasutatakse järgmiste põlvkondade GDDR mälu ning nimejuures olev number tähendab GDDR mälu põlvkonda näiteks: GDDR2, GDDR3, GDDR4, GDDR5

GDDR3 mälu[muuda | redigeeri lähteteksti]

GDDR3 - Graphic Double Data Rate 3 on konkreetselt graafikakaartidele disainitud tehnoloogia ning selle kujundas firma ATI Technologies koostöös firmaga JEDEC. Sellel on sarnane tehnoloogiline baas nagu DDR2 mälul, kuid elektri-ja soojuse hajumise nõuded on vähenenud mõnevõrra, mis võimaldab kasutada võimsamaid mälu mooduleid ja lihtsustatud jahutussüsteeme. GDDR3 ei ole seotud JEDEC DDR3 spetsifikatsioonile. See mälu kastuab sisemisi terminaatoreid, mis võimaldab tal paremini lahendada teatavaid graafika nõudmisi. Läbilaskevõime parandamiseks vahetab GDDR3 mälu andmeid 4 bitti iga 2 andmevahetuse tsükli kohta.

GDDR3 mälu kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Hoolimata sellest et GDDR3 on disainitud ATI poolt, võttis selle tehnoloogia kastusule Nvidia, kasutades seda graafikakaardil FX 5700 Ultra, kus asendati tollel ajal kasutusel olev GDDR2 kiibistik GDDR3 vastu. Järgimne graafikakaart kus kasutati GDDR3 tüüpi mälu oli Nvidia Geforce 6800 Ultra, milles oli GDDR3 mälu võtmeks, säilitamisel mõistlikut võimsust võrreldes eelkäiaga Geforce 5950 Ultraga. ATI hakkas kasutama GDDR3 mälu oma Radeon X800 graafikakaartidel. GDDR3 mälu hakkas kasutama ka Sony oma PlayStation 3 mängukonsoolides, kuigi selle Nvidia baasil põhinev GPU on samuti võimeline juurdepääsule peamise süsteemi mälule, mis koosneb XDR DRAM mälust mille kujundas Rambus Incorpocated(sarnast tehnoloogiat turustatakse Nvidia TurboCache PC platvormi GPUs). Microsofti Xbox 360 tarnitakse samuti 512 MB GDDR3 mäluga, milles GDDR3 on graafikakaardi mälu kõrval sama aegselt ka süsteemi mälu. Nintendo Wii sisaldab samuti 64 MB GDDR3 mälu.

GDDR3 mälu eelised DDR2 mälu ees[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • GDDR3 mälu signaal on erinevalt DDR2 SDRAM mälust ühesuunaline ja ühelõpuline (RDQS, WDQS). See tähendab, et on olemas võime eraldi lugeda ja kirjutada andmeid, mis on palju kiirem kiirem kui DDR2 mälu lugemis- ja kirjutamiskiiruse suhe.
  • GDDR3 mälul on reset võime, mis võimaldab tal kõik andmed mälust kustutada ja uuesti alustada.
  • Madalama pinge vajadus toob kaasa madalama energia tarbimise ning väiksema soojuse tekkimise.
  • Kõrgematel sagedustel töötamine väiksema soojuse tekkimise töttu võimaldab suurema tootlikuse ja täpsema ajastuse.

GDDR4[muuda | redigeeri lähteteksti]

GDDR4 SDRAM (Graphics Double Data Rate Synchronous Dynamic Random Access Memory, 4 versioon) on graafikakaardi mälu tüüp, mis on määratletud JEDEC Semiconductor Memory Standardi poolt ning on rivaal Rambuse XDR DRAM-ile. GDDR4 põhineb DDR3 SDRAM tehnoloogial ja oli mõeldud asendama DDR2-põhist GDDR3 mälu, kuid umbes aasta jooksul kujunes sellest välja GDDR5 mälu.

GDDR4 ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • 26.oktoobiril 2005 teatas Samsung 256-Mib GDDR4 mälu arendamisest mille kiiruseks on 2.5 Gbit/s. Samsung avaldas samuti,et plaanib lasta masstöötlusesse GDDR4 SDRAM mille kiiruseks on 2.8 gbit/s.
  • 14.veebruaril 2006 teatas Samsung, et arendab 32-bit 512-mibit GDDR4 SDRAM-i, mis võimaldab kiirust 3.2 Gbit/s pin-i kohta või 12.8 GB/s moodulile.
  • 5.juulil 2006, teatas Samsung 32bit 512Mibit GDDR4 SDRAM mass tootmisest kiirusega 2.4 Gibit/s pin-i kohta või 9.6 GB/s moodulis. Kuigi disainitud vastaseks XDR DRAM mäludele, ei suutnud see vastu saada XDR mälu jõudlusele väheste pin-ide disainide juures.
  • 9.veebruaril 2007 teatas samsung, et masstootlusesse tuli 32-bit 512-Mbit GDDR4 SDRAM mälu, mille kiiruseks on 2.8 Gibit/s pin-i kohta või 11.2 GB/s mooduli kohta. See versioon on kasutusel ka hilisematel AMD graafikakaartidel.
  • 23.veebruaril 2007 teatas Samsung 32-bitisest 512Mibitisest GDDR4 SDRAM mälust kiirusega 4.0 Gibit/s pinnikohta või 16 GB/s mooduli kohta ning loodab seda tehnoloogiat näha graafikakaardtidel 2007 aasta lõpuks.

GDDR4 kasutus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mälu hakati kasutama ATI Technologies Radeon X1950 XTX-il, Radeon HD 2900 XT-l ja 2600 XT videokaartidel. GDDR4 on mõeldud saavutama kiirust vähemalt 1.4 GHz (2.8 GBit/s). Veel soovis Samsung võimaldada kiirust 1.6 GHz(3.2Gbit/s, kõrgemal võimsusel) ning räägitakse, et see on rakendatud mõningatesse Radeon HD 2900 XT kaarti

Graafikakaarte mis sisaldavad GDDR4 mälu on võimalik osta kiirusega kuni 1.0 GHz kuni 1.1 GHz. Samsung lubas, et 1.6 Ghz GDDR4 on valmis turule toomiseks 2006 aasta juulis. Räägitakse, et Nvidia oli samuti plaanind kasutada oma uuemates Geforce 8-series kaartides uuemaid kiipe, kuid selle asemel on Nvidia kasutanud GDDR3 kõikides oma 8. seeria kaartides. GDDR4 kasutamine on olnud väga minimaalne võrreldes GDDR3 levikug, mis on siiani kasutusel enamikes graafika kaartides. Mõned graafikakaartide tootjad arendavad siiani kaarte kasutades GDDR4 ja GDDR5 asemel GDDR3 mälutüüpe. Video mälu tootja Qimonda(endiselt Infineon Memory Products division) on öelnud, et nad jätavad GDDR4 arenduse vahele ja liiguvad otse GDDR5 arendusele.

GDDR5 mälu[muuda | redigeeri lähteteksti]

GDDR5 (Graphics Double Data Rate, version 5) SGRAM on suure jõudlusega DRAM graafikakaardi mälu mis on disainitud arvutit rakendustele, mis vajavad suurt andmesidet. Erinevalt oma eelkäiast, GDDR4 mälust, põhineb GDDR5 DDR3 SDRAM mälul, millel on kahekordselt andmekanaleid võrreldes DDR2 SDRAM mäluga aga GDDR5 mälul on samuti 8-bitine buffer sarnaselt GDDR4 mälule.

GDDR5 mälu töötab kahel erineval kiirusel. Differential command clock (CK) kui viide aadressile ja käsusisenditele ja forwarded differential write clock (WCK)kui viide andmete lugemisele ja kirjutamisele. Olles täpsem, GDDR5 SGRAM mälu kastuab kahte kirjutamise kiirust, mõlemale neist on määratud kaks baiti. WCK töötab kahekordsel CK sagedusel. Võttes näitena GDDR5 kiirusega 5 Gbit/s iga pin-i kohta näiteks, kui CK jookseb kiirusega 1.25 GHz siis WCK 2.5 GHz. CK ja WCK reastatakse installatsiooni ja treening jadades. See reastus võimaldab lugeda ja kirjutada minimaalse viivitusega.

Qimonda oli üks esimesei kes uuris ja arendas GDDR5 tehnoloogiat. 10. mail 2008 Qimonda teatas tootmismahud 512 Mbit GDDR5 moodulitele kiirusega 3.6 Gbit/s (900 MHz), 4.0 Gbit/s (1 GHz), and 4.5 Gbit/s (1.125 GHz).

Hynix Semiconductor tutvustas esimese 1 Gib GDDR5 mälu. See toetab andmeedastuskiirust 20 GB/s 32-bitise bus-i peal, mis võimaldab mälu konfiguratsioone 1GiB 160 GB/s ainult 8 lülitusega 256-bit siinil. Hynix 2 Gbit GDDR5 mälul on 7 Ghz kiirus. Hiljuti arendatud GDDR5 on kiireim ja võimasim mälu mis turul kättesaadav on.

25.juunil 2008, sai AMD esimeseks firmaks mis kasutas GDDR5 mälu oma Radeon HD 4870 seerial. Graafikakaartidel on kasutusel Qimonda 512 Mbit mälu moodulid kiirusega 3.6 Gbit.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]