Fumarool

Allikas: Vikipeedia

Fumarool on vulkaanilisi gaase ja veeauru eraldav avaus maapinnas.

Fumaroolid paiknevad sageli vulkaanide jalamil, olles nn fumaroolse staadiumi ehk hääbuva vulkanismi ilminguks. Fumaroolid esinevad sageli rühmadena, moodustades fumaroolivälja.

Fumaroolides tekivad gaasid siis, kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale, kus tema rõhk langeb atmosfäärirõhu tasemele. Selle tulemesena muutub vesi otsekohe auruks. Tekkivad gaasid sisaldavad tavaliselt suures koguses süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi, vesinikkloriidhapet ja vesiniksulfiidi.

Väävlirikkaid fumaroole nimetatakse solfataarideks, booririkkaid fumaroole aga soffionideks.[1]

Fumaroolid võivad esineda nii väikeste pragudena kui pikkade lõhedena. Nad võivad moodustada kaootiliselt paiknevate fumaroolidega fumaroolivälju, nad võivad esineda laavavoolude pinnal ja lõõmpilvega kaasneva püroklastilise voolu paksudes lademetes. Fumarool võib avaneda veekogu põhja ja seda võidakse nimetada kuumaveeallikaks. Pinnavee vaatekohast võibki fumarooli nimetada kuumaveeallikaks, milles kogu vesi aurub maapinnale jõudmise hetkel.

Yellowstone'i rahvuspargis on umbes 4000 fumarooli.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Hochstein, M. P. & Browne, P. R. (1999). Surface Manifestations of Geothermal Systems with Volcanic Heat Sources. Kogumikus H. Sigurdsson (Toim.), Encyclopedia of Volcanoes. Academic Press. Lk 851. ISBN 012643140X