Fulbed

Fulbe naine Malist

Fulbed (ka fulanid ehk fullahid) on rahvas Lääne-Aafrikas, kelle asuala ulatub Mauritaaniast Kamerunini. Nad elavad enamasti suuremate rühmadena Mauritaania, Senegali, Guinea, Nigeeria, Kameruni, Mali, Nigeri, Tšaadi ja Sudaani Saheli vööndis. Neid on ka Burkina Fasos, Guinea-Bissaus, Beninis ja mujal.

Nende arvuks hinnatakse 10...13 miljonit (2005). Nad kõnelevad fulbe keelt.

Nad on lähedases suguluses Mauritaanias ja Senegalis Senegali jõe oru keskosas elavate tukulöridega (mõnikord arvatakse viimased fulbede hulka).

Fulbed kannavad paljudes paikades pikki värvilisi voolavaid rõivad, millel on tagasihoidlikud kaunistused, näiteks tikandkirjad.

Fulbed kõnnivad loomi karjatades pikki teekondi jalgsi. Nad on üks Lääne-Aafrika suuremaid rändrahvaid.

Päritolu

Fulbede päritolu on ebaselge. Kohati erinevad nad välimuselt tugevasti naaberrahvastest. Sageli on nad üsna heleda nahaga ning neil on "peenemad" näojooned: kitsas nina ja kitsad huuled, piklik ovaalne nägu. See on ajendanud vägagi fantastilisi teooriaid nende päritolu kohta, näiteks et nad on tulnud Lõunamerelt.

Teaduskirjanduses peetakse kõige usutavamaks Sahara hüpoteesi, mis seostab fulbede etnogeneesi Sahara veisteperioodiga (4500 eKr – 2500 eKr). Seda hüpoteesi toetavad kaljujoonised, millel kujutatud figuurid sarnanevad tänapäeval Aafrikas elavate nomaadidest karjakasvatajatega, sealhulgas fulbede ja bedžadega. See seletaks ka Aafrika karjakasvatajate omavahelist füüsilis-antropoloogilist ja kultuurilist sarnasust hoolimata geograafilisest kaugusest.

On levitatud ka hüpoteesi, mille järgi fulbed pärinevad Vana-Egiptusest. Selle pooldajate väitel on fulbedel muinasegiptlastega mõningaid silmatorkavaid sarnasusi: kaks fulbede klanni kannab vanaegiptuse müstika mõiste nime – Ka (Dia, Diallo) ja Bâ. Ka üks 0. dünastia vaaraodest kandis nime Ka. 'Piim' oli egiptuse keeles hs3mw [hosamou], fulbe keeles kosam. 'Silm' oli egiptuse keeles írt [iiret], fuli keeles yiitere. 'Lehm' oli egiptuse keeles nk [nak], fulbe keeles nagge.

Ajalugu

Fulbed on olnud karjakasvatajatest nomaadid, kes karjatasid oma asuala kuivadel tagamaadel veiseid, kodukitsi ja lambaid, hoidudes põlluharijatest eraldi.

16. sajandil levisid fulbed üle Saheli rohumaade praegusest Senegalist praeguse Sudaanini. Nende jõud põhines vägeval ratsaväel, mis oli väga mobiilne. Fulbed ei saanud oma valdusi laiendada lõuna suunas, sest hobused ei talu lõunapoolsete laiuskraadide haigusi.

19. sajandil hakkasid fulbed eesotsas Usman dan Fodioga domineerima tsentraliseeritud Fulani impeeriumis. See riik eksisteeris kuni 1903. aastani, mil ta jagati Euroopa koloniaalriikide vahel.

Põhiliselt praeguse Guinea ning osalt Guinea-Bissau, Senegali ja Sierra Leone territooriumil paiknenud Fouta Djallon oli suur riik, millel oli kirjapandud konstitutsioon ja mida valitsesid kordamööda kaks põhilist parteid – Soriya ja Alphaya. See riik tekkis 1735, mil muslimitest fulbed otsustasid tõsta mässu valitsejate vastu, kelleks olid mittemuslimitest fulbed ja džalunkid, ning luua provintside konföderatsioon. Aastal 1735 valiti praeguse Guinea alal asunud pealinnas Timbos esimeseks Almaamy'ks Alpha Ibrahima Sory Maoudho. See riik eksisteeris kuni 1898. aastani, mil Prantsuse koloniaalväed lõid viimast valitsejat Bokar Birot, lõhkusid riigid ning liitsid selle oma uue koloonia Rivières du Sud'i (praegu Guinea) koosseisu.