Friedrich Schiller
Johann Christoph Friedrich von Schiller (10. november 1759 Württemberg – 9. mai 1805 Weimar) oli saksa poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg. Oma elu viimastel aastatel (1788–1805) oli tal lähedane sõprus Johann Wolfgang Goethega, kellega ta arutas paljusid esteetikaprobleeme – Schiller julgustas Goethel lõpetada oma alustatud skitsid. Sõprusperioodi Goethega on nimetatud ka Weimari klassitsismiks. Koos Goethega valmis satiiriliste lühijuttude kogum "Kseeniad", kus nad mõlemad ründasid oma esteetiliste vaadete vaenlasi.
Sisukord |
[redigeeri] Biograafia
Friedrich sündis sõjaväearsti peres. Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust.
7. septembril 1802 tõsteti ta aadliseisusse.
[redigeeri] Seosed Eestiga
Foto: Olev Mihkelmaa
Puhtus asub Schilleri mälestussammas, mis on üks esimesi temale püstitatud mälestussambaid maailmas. Veel varasem Schilleri mälestussammas asus Helmes.
[redigeeri] Kirjandus
- Franz Schiller, "Lääne-Euroopa uue aja kirjandusajalugu", I köide, RK "Teaduslik Kirjandus", Tartu 1941, lk 167–191
- "XVIII sajandi väliskirjandus". Valgus, Tallinn 1973, lk 385–416 ja 431–433
- Peter Lahnstein, "Schilleri elu". Tõlkinud Vilma Jürisalu, Eesti Raamat, Tallinn 1992, 392 lk
- Claudia Pilling, Diana Schilling, Mirjam Springer, "Friedrich Schiller". Tõlkinud Maie Keek. Sari Klassikud. Kirjastus Ilo, Tallinn 2008, 152 lk
[redigeeri] Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Friedrich Schiller |
