Friedrich V (Pfalzi kuurvürst)

Allikas: Vikipeedia
Böömimaa kuningas Friedrich I. Gerrit van Honthorst maal.

Friedrich V (26. august 159629. november 1632 Mainz) oli Saksa-Rooma riigi Pfalzi kuurvürstkonna kuurvürst 16101623 ja Böömimaa kuningas Friedrich I nime all 16191620.

Friedrich V valiti Böömimaa kuningaks pärast Saksa-Rooma keisri Matthiase surma 1619. aastal, ta krooniti Böömimaa kuningaks Prahas 4. novembril 1619. Et ta oli Böömimaa kuningas ainult ühe aasta, sai ta hüüdnimeks Talvekuningas.

1619. aastal suri Saksa-Rooma keiser ja Austria valitseja Matthias lastetuna, ent ta oli valinud pärijaks oma nõo Steiermarki hertsogi Ferdinandi, kes sai Böömimaa kuningaks ja keisriks Ferdinand II nime all. Ferdinand oli vaga katoliiklane, ning ta tahtis kõigis oma valdustes läbi viia vastureformatsiooni, mistõttu ta oli Böömimaal, kus olid enamuses protestandid (luterlased, kalvinistid ja utrakvistid ehk mõõdukad hussiidid), ebapopulaarne.

Böömimaa kuningas oli valitav ning Böömimaa mässulised valisid 1619. aastal enda valitsejaks Pfalzi kuurvürsti Friedrich V, 1610. aastal surnud Friedrich IV poja. Samal ajal valisid lojalistid Böömimaa kuningaks Ferdinand II ning ta kinnitati ka Saksa-Rooma keisriks. Ferdinand luges seejärel Friedrich V mässuliseks ning nendevaheline konflikt muutis sõja Habsburgide valduste sisesõjast üleriigiliseks konfliktiks. Kolmekümneaastane sõda jagatakse neljaks perioodiks: Böömi-Pfalzi periood (16181623, Taani periood (16251629), Rootsi periood (16301635) ja Prantsuse-Rootsi periood (16351648).

Friedrich V oli olulisim protestandist monarh Kolmekümneaastase sõja algul, kuid ta võideti 1623. aastal lõplikult oma sugulase, Wittelsbachi dünastiast Baieri katoliiklasest hertsogi Maximilian I poolt, kes asus valitsema ka Pfalzi üle. Friedrich säilitas Haagis eksiilis oma tiitli, kuid reaalselt tal Pfalzi troonile enam tõusta ei õnnestunud.

Böömimaa kuningas Friedrich I ja kuninganna Elisabeth (Böömi Elizabeth)

Friedrich V pojal Karl I Ludwigil õnnestus võim Pfalzi kuurvürstkonna üle taastada alles 1648. aastal.

Isiklikku ja järglased[muuda | redigeeri lähteteksti]

Friedrich V abiellus 1613. aastal, Inglismaa ja Iirimaa kuninga ning Šotimaa kuningas James I-e ning Taani ja Norra kuninga (15591588) Frederik II tütre Anne tütre Elizabeth Stuartiga (15961662).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]