Friedrich Ludwig Jahn

Friedrich Ludwig Jahn (11. august 1778 – 15. oktoober 1852) oli saksa võimlemispedagoog, võimlemise isa (Turnvater).

Jahn tegi noortega võimlemisharjutusi, et arendada nende kehalist jõudu võitluseks prantslaste vastu. 1811. aastal asutas ta Berliinis ja mujal vabaõhuvõimlaid, leiutas võimlemisriistu (rööbaspuud, rõngad ja kangi), mis levisid koos tema ideedega peatselt kogu Euroopasse ja mõjutasid mitme võimlemiskoolkonna teket.

Pärast Napoleoni vastast vabadussõda pidas ta Berliinis loenguid saksa rahvusest. Neis loenguis avaldas ta mõtteid, mis näitasid, et Jahn oli mõnes mõttes tagurlane. Mõned professorid astusid tema kultuurilise reaktsiooni vastu välja ja muuseas puudutati ka poliitilisi küsimusi. Jahni kaitseks astusid välja Berliini ja teiste Preisi linnade võimlemisseltsid. Reaktsiooniaja valitsus oli pahane, et noorsugu on äratatud üldisest rahvuslikust unest, ja sulges kõik võimlemisasutused. Demagoogiks peetud Jahn arreteeriti ja pandi vanglasse, kus ta istus kuus aastat (kuni 1825. aastani).

Kui ta vanglast välja lasti, ei tohtinud ta elada Berliinis ega teistes linnades, kus olid ülikoolid ja gümnaasiumid. Jahni vihkas Preisi valitsus ka sellepärast, et oldi arvamisel, nagu ta olevat võtnud osa Jena Burchenschaft'ist ehk üliõpilaste ühingust. Jahni peale olid pahased ka niisugused mehed nagu Blücher ja Stein. Blücher palus isegi Metternichi, et see neetud võimlemisjandile lõpu teeks. Alles uue kuninga Friedrich Wilhelm IV valitsusajal sai Jahn amnestia ja võis Preisimaale tagasi tulla.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrich Ludwig Jahn – Saksa wõimlemise-isa. Päewaleht (1911) 15. juuni ja 16. juuni