Gottlieb Moritz
Friedrich Gottlieb Moritz (31. oktoober 1769 Tartu – 19. juuli 1833 Urvaste) oli Eesti vaimulik.
Õppis Riia lütseumis. Usuteadust õppis ta (immatrikuleeriti 2. oktoobril 1788) Halle Ülikoolis. Töötas seejärel koduõpetajana Liivimaal. Ordineeriti 20. augustil 1794 õpetajaks.
Oli aastatel 1794–1795 (introdutseeriti 10. septembril 1794) Urvaste Püha Urbanuse koguduse adjunktõpetaja ja aastatel 1795–1833 sama koguduse õpetaja, olles aastatel 1818–1833 Võru praostkonna praost, 1819. aastal sai ta Tartu kõrgema vaimuliku kohtu liikmeks[1].
Friedrich Gottlieb Moritz oli 1819. aastal Tartus Tartu- ja Võrumaa pastorite loodud Eesti Õpetatud Selts (saksa k. Ehstnische Gelehrte Gesellschaft zu Dorpat) juhtfiguur[2].
Moritz tegutses mitmel alal. Nii oli ta raamatu "Wastne Tarto Ma-Kele Kässi-Ramat" (Tartu, 1803) kaastööline, toimetas tartukeelse Uue Testamendi teise trüki, mis ilmus 1821. aastal Miitavis. Eesti lastele kirjutas ta lugemiku "A B D nink weikene luggemise ramat..." (Tartu 1820). Ta avaldas ka 1804. aasta Liivi talurahva seaduse täiendusparagrahvide tartukeelse tõlke: "Säduse Täütmisse-Tükki kummin öigendetas ja selletetas ma-rahva Sädust..." (Riia, 1809)[3].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema isa oli Rõngu Mihkli koguduse õpetaja Johann Christian Friedrich Moritz, tema vanem vend Johann Christian David Moritz oli Tori ja Tarvastu Peetri koguduse õpetaja, noorem vend Ludwig Wilhelm Moritz oli Tartu Jaani koguduse eesti pihtkonna õpetaja ja Tartu Ülikooli eesti keele lektor, poeg Friedrich Ernst Moritz oli Rõngu Mihkli koguduse õpetaja, väimees Friedrich Ferdinand Meyer oli Karula, hiljem Jõhvi ja Iisaku koguduse õpetaja, väimees Carl Heinrich Temmler oli Põltsamaa Niguliste koguduse õpetaja, tütrepoeg Johann Carl Temmler oli Põltsamaa Niguliste koguduse ja Saaremaa Jaani koguduse õpetaja, väimees Carl Heinrich Constantin Gehewe oli Rõngu ja Tartu Maarja koguduse õpetaja.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Die evangelischen Prediger Livlands bis 1918. Böhlau Verlag Köln, Wien 1977
- ↑ Hain Rebas, SAJAVIIEKÜMNE AASTANE “ÕPETATUD EESTI SELTS” JA MEIE, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis aastaraamat = Annales Societatis Litterarum Estonicae in Svecia, nr. 11, jaanuar 1992, lk 117
- ↑ Eesti Biograafiline Leksikon K./Ü. Loodus, Tartus, 1926-1929