Friedrich Wilhelm I

See artikkel räägib Preisimaa kuningast; Hessen-Kasseli kuurvürsti kohta vaata artiklit Friedrich Wilhelm I (Hessen-Kasseli kuurvürst), Brandenburgi kuurvürsti kohta Friedrich Wilhelm (Brandenburgi kuurvürst).

Friedrich Wilhelm I (14. august 1688 Berliin – 31. mai 1740 Potsdam) oli Preisi kuningriigi Preisimaa kuningas 1713. aastast kuni surmani.

Friedrich Wilhelmi oli esimese Preisimaa kuninga Friedrich I ja tema teise abikaasa Sophie Charlotte poeg. Tal oli vanem vend, kes suri enne tema sündimist, ja 8 aastat vanem poolõde. Ema suri, kui poiss oli 16-aastane. Isa abiellus seejärel uuesti ja Friedrich Wilhelm sai endale kasuema, kes oli temast 3 aastat vanem.

Friedrich Wilhelm reformis Preisi kuningriigi halduse. Ta tõstis Preisi sõjaväe rahvusvahelist mainet ning parandas sõjaväe tõhusust ja distsipliini. Ta viis Preisimaa sõjaväe umbes samale tasemele Prantsusmaa, Rootsi ja Venemaa keisririigi sõjaväega. Ta asendas keskklassi kohustusliku sõjaväeteenistuse iga-aastase maksuga, avas algkoole ja asustas Ida-Preisimaa, mille katk oli 1709 tühjaks teinud.

Friedrich Wilhelm oli võimekas administraator. Ta oli vastu igasugusele ülemäärasele kulutamisele, mis just sõjaväge ei puudutanud. Tema lossis ei jäetud küünlaidki ilmaasjata põlema. Ta kehtestas riigis käibemaksu ja maksis seda ka ise. Ta soosis põllumajandust, kuivendas soid, headel saagiaastatel ladustas vilja ja halbadel müüs seda. Tema ajal oli majanduses range kord. Tema surres oli riigi varakambris, mis asus kuningalossi keldris, suur ülejääk.

Friedrich Wilhelm ei alustanud ühtegi sõda. Põhjasõjas ta siiski lühikest aega osales. Talle omistatakse mõnikord seisukohta, et sulg on võimsam kui mõõk.

Kuigi Friedrich Wilhelm oli rahumeelne, ei olnud ta siiski mingil juhul õrn ja armastav isa. Oma poja Friedrichiga oli tal läbisaamine väga halb, kuna Friedrich Wilhelmile ei meeldinud valgustusfilosoofia ja välismaine haridus üleüldiselt. Kui selgus, et Friedrich soovis koos oma õpetaja Hans Hermann von Kattega Friedrichi onu, Suurbritannia kuninga George II juurde põgeneda, laskis Friedrich Wilhelm I von Katte hukata, aga oma poja andis sõjakohtu alla. Kohus deklareeris, et tal ei ole volitusi selles asjas otsust vastu võtta. Voltaire väitis, et Friedrich Wilhelm tahtis niimoodi oma poega hukata, aga selles ei ole tänapäevani selgust saadud. Siiski oli Friedrich kaks ja pool kuud vangis ja hiljem mitu kuud pagenduses, enne kui tal lubati õukonda tagasi tulla.

Isiklikku ja järglased[muuda | muuda lähteteksti]

Friedrich Wilhelm oli abielus (1706) Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonna prints George Ludwigi (hilisema Hannoveri kuurvürsti ning Suurbritannia kuninga George I ja kuninganna Sophia Dorothea tütre Sophia Dorotheaga (1687–1757), kellega olid järglased:

Friedrich Ludwig (23. november 1707 – 13. mai 1708)
Wilhelmine (3. juuli 1709 – 14. oktoober 1758), oli abielus Brandenburg-Bayreuthi markkrahv Friedrichiga
Friedrich Wilhelm (16. august 1710 – 31. juuli 1711)
Friedrich (24. jaanuar 1712 – 17. august 1786), Preisimaa kuningas Friedrich II
Charlotte Albertine (5. mai 1713 – 10. juuni 1714)
Friederike Luise (28. september 1714 – 4. veebruar 1784), oli abielus Brandenburg-Ansbachi markkrahv Karl Wilhelm Friedrichiga
Philippine Charlotte (13. märts 1716 – 17. veebruar 1801), oli abielus Braunschweig-Lüneburgi hertsog Karliga
Ludwig Karl Wilhelm (2. mai 1717 – 31. august 1719)
Sophie Dorothee Marie (25. jaanuar 1719 – 13. november 1765), oli abielus Brandenburg-Schwedti markkrahv Friedrich Wilhelmiga
Louise (Lovisa) Ulrika (24. juuli 1720 – 2. juuli 1782), oli abielus Rootsi kuninga (1751–1771) Adolf Fredrikiga
August Wilhelm (9. august 1722 – 12. juuni 1758), Preisi väejuht
Anna Amalie (9. november 1723 – 30. märts 1787), Quedlinburgi vürstabtiss, oli abielus vabahärra Friedrich von der Trenckiga
Heinrich (18. jaanuar 1726 – 3. august 1802), Preisi väejuht
August Ferdinand (23. mai 1730 – 2. mai 1813), Preisi väejuht

Eelnev Friedrich I	Preisimaa kuningas 1713–1740	Järgnev Friedrich II (Suur)