Frans Eemil Sillanpää

Allikas: Vikipeedia
Frans Eemil Sillanpää
Sünniaeg 16. september 1888
Surmaaeg 3. juuni 1964 (75-aastaselt)
Autasud Nobeli kirjandusauhind
Frans Eemil Sillanpää 1939. aastal

Frans Eemil Sillanpää (16. september 1888 Hämeenkyrö vald3. juuni 1964 Helsingi) oli soome kirjanik.

Tema looming eritleb põhjalikult hingeelu ning käsitleb varjundirohkelt inimese ja looduse vahekorda. Romaanides avaldub kibe ühiskonnakriitika.

Sillanpää populaarsemad romaanid on "Vaga viletsus" (1919, eesti keeles 1923), "Noorena uinunud" (1931, eesti keeles "Silja" 1935), "Inimesed suveöös" (1934, eesti keeles 1936) ja "Inimelu võlu ja vaev" (1945, eesti keeles 1975).

1939. aastal pälvis Sillanpää Nobeli kirjandusauhinna.

Teosed eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Aino Suits, "Ühe murrangulise monograafia puhul" (Tatu Vaaskivi, "F. E. Sillanpää") – Looming 1938, nr 1, lk 115–120
  • A. A. (= August Annist, "F. E. Sillanpää juubel [50]" – Looming 1938, nr 7, lk 819–821
  • A. H. T. (= A. H. Tammsaare), "F. E. Sillanpää – Nobeli laureaat" – Rahvaleht 14. november 1939, nr 268; ka: A. H. Tammsaare, Kogutud teosed, 17. köide, Eesti Raamat, Tallinn 1990, lk 450–452; ka: A. H. Tammsaare, "Armastusest ja lapselikkusest", sari Eesti mõttelugu, Tartu 2011, lk 326–328
  • August Annist, "Frans Eemil Sillanpää ja tema bioloogiline eetika" – Looming 1939, nr 10, lk 1045–57; ka: August Annist, "Noorusmaa", sari Eesti mõttelugu, Tartu 2011, lk 368–386
  • Salme Kabur, "Sillanpääle mõeldes" – Looming 1939, nr 10, lk 1061–65
  • Panu Rajala, "100 aastat Soome Nobeli-kirjaniku F. E. Sillanpää sünnist", tõlkinud Piret SaluriLooming 1988, nr 9, lk 1284–86 (samas lk 1219–22 Piret Saluri tõlkes ka Sillanpää lühijutt "Üks Tellervo-nimeline")
  • Hilve Rebane, "Frans Eemil Sillanpää ja Eesti" – Keel ja Kirjandus 1989, nr 3, lk 163–169; uustrükk raamatus: Hilve Rebane, "Uhke põhjamaine", 2003, lk 208–225