Frans Sammut

Allikas: Vikipeedia
Frans Sammut (2010)

Frans Sammut (19. november 1945 Ħaż-Żebbuġ, Malta – 4. mai 2011 Malta) oli Malta kirjanik.[1]

Elu[muuda | muuda lähteteksti]

Frans Sammut (1970)

Frans Sammut õppis Zebbugi algkoolis, St Aloysiuse kolledžis, St Michaeli õpetajate kolledžis, Malta Ülikoolis (bakalaureus teoloogia alal, magister pedagoogika alal) ja Perugia Ülikoolis (diplom itaalia keele õpetamiseks välismaal).

Sammut pälvis esimese tunnustusavalduse 1960. aastate lõpus, olles Moviment Qawmien Letterarju ('kirjandusliku taassünni liikumine') kaasasutaja. Hiljem töötas ta Akkademja tal-Malti (Malta keeleakadeemia) sekretärina. Aastatel 1996–1998 oli ta Malta peaministri konsultant.

Ta oli abielus Catherine Cachiaga, neil sündis kaks poega: Mark A. Sammut ja Jean-Pierre.

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Frans Sammut hoidmas käes oma tõlget Vassalli malta vanasõnade kogust (2006)

Sammut avaldas arvukalt teoseid, sealhulgas bestsellerist romaani "Il-Gagga" ("Puur"), millel põhineb Mario Azzopardi 1971. aastal lavastatud film[2]; Rothmani preemia võitnud "Samuraj"; "Paceville", mis võitis valitsuse kirjandusmedali, ja "II-Ħolma Maltija" ("Malta unistus"), mille kohta kirjanduskriitik Norbert Ellul-Vicenti kirjutas: "Malta kirjanduses ei ole midagi suuremat."[3]

Endine peaminister ja näitekirjanik Alfred Sant loeb seda Sammuti tippteoseks[4] ja briti autor ning luuletaja Marjorie Boulton nimetab seda kolossaalseks tööks.[5]

Sammut on avaldanud ka rea lühijutte: "Labirint" ("Labürint"), "Newbiet" ("Aastaajad") ja "Ħrejjef Żminijietna" ("Meie aja lood").

Tema mitteilukirjanduslike tööde hulka kuuluvad "Ir-Rivoluzzjoni Franċiża: il-Ġrajja u t-Tifsira" ("Prantsuse revolutsioon: ajalugu ja tähendus"), "Bonaparti f'Malta" ("Bonaparte Maltal"), mille tõlge prantsuse keelde "Bonaparte à Malte" avaldati aastal 2008 ja "On The Da Vinci Code" (2006), kakskeelne (inglise ja malta) kommentaar rahvusvahelisele bestsellerile. Samuti toimetas ta Mikiel Anton Vassalli "Lexiconi". Vassalli (surn. 1829) loetakse malta keele isaks. 2006. aastal avaldati Sammuti Vassalli "Motti, Aforismi e Proverbii Maltesi" tõlge pealkirja "Għajdun il-Għaqal, Kliem il-Għerf u Qwiel Maltin" all. Aastal 2007 esindas tema "Il-Ħolma Maltija" tõlge ("La Malta Revo") Maltat esperanto klassikaliste kirjandustööde kogumikus, mille avaldas New Yorgis Mondal. 2008. aastal anti tema "Il-Gaġġa" viiendat korda välja. 2009. aastal esitles Sammut Pietru Caxaro poeemi "Xidew il-qada" (tuntud ka kui "Il-Kantilena"), kõige vanema malta keeles kirjutatud dokumendi revolutsioonilist intepretatsiooni.[6]

Viimased sõnad[muuda | muuda lähteteksti]

Frans Sammuti kuulsad viimsed sõnad on: "Minu naine ja mina peaksime minema Jeruusalemma, aga näib, et plaanid on muutunud. Nüüd lähen taevasesse Jeruusalemma."[7] Endine Malta Ülikooli rektor, filosoofiaprofessor ja üks tähtsamaid Malta intellektuaale Peter Serracino Inglott reageeris sellele järgmiste sõnadega: "Ma mõistsin, et vahel on pisarad ja naer võrdväärsed."[8]

Bibliograafia[muuda | muuda lähteteksti]

  • Labirint u Stejjer Oħra [Labürint ja muud lood] (lühijutud) 1968
  • Il-Gaġġa [Puur] 5. väljaanne (novell) 1971 – selle järgi on tehtud film Gaġġa [Puur], režissöör Mario Philip Azzopardi 1971
  • Logħba Bejn Erbgħa [Mäng nelja vahel] (pikk lühijutt) 1972
  • Samuraj [Samurai] 3. väljaanne (novell) 1975
  • Kristu fil-Poezija Maltija (1913-1973) 1977
  • Fedra [Phèdre Racine] 1978
  • Il-Qtil fi Sqaq il-Ħorr [Mõrv aususe alleel] (pikk lühijutt) 1979
  • Il-Proċess Vassalli [Vassalli proov] (näidend) 1980
  • Il-Mixja tal-Ħaddiem lejn il-Ħelsien [Töölise marss vabaduse suunas] (poliitiline analüüs) 1982
  • Ir-Rivoluzzjoni Franċiża: il-Ġrajja u t-Tifsira [Prantsuse revolutsioon: Ajalugu ja tähendus] (ajalugu) 1989
  • Paceville (novell) 1991
  • Letteratura [Literatuur] (kirjanduskriitika) 1992
  • Il-Ħolma Maltija [Malta unistus] (novell) 1994, 2012[9], tõlge esperanto keelde La Malta Revo, välja antud New Yorgis, 2007
  • Bonaparti f’Malta [Bonaparte Maltal] (ajalugu) 1997, tõlge prantsuse keelde Bonaparte à Malte, 2008
  • Newbiet [Aastaajad] (lühijutud) 1998 (Illustratsioonid: Giovanni Caselli)
  • Ħrejjef Żminijietna [Meie aja lood] (lühijutud) 2000 (Illustratsioonid: Giovanni Caselli)
  • Dun Ġorġ: Il-Bniedem tal-Poplu [Isa George: inimene] (ajalooline ja religioosne teema) 2001
  • Ġrajjet Ħaż-Żebbuġ [Haz-Zebbug ajalugu] (ajalugu) (Dun Salv Ciappara originaali tõlge) 2001
  • Lexicon (Mikiel Anton Vassalli põhjal) 2002
  • Għala Le għall-UE [Miks EL-le ei] (poliitiline analüüs) 2003
  • Ħarsa mill-qrib lejn ħajjet San Filep u l-Kult tiegħu [Lähivaade St Philip`le: Tema elu ja armastus] (ajalooline ja religioosne teema) 2004
  • On The Da Vinci Code/Dwar The Da Vinci Code (kirjanduskriitika) 2006
  • Għajdun il-Għaqal, Kliem il-Għerf u Qwiel Maltin [Malta aksioomid, aforismid ja vanasõnad] (Mikiel Anton Vassalli originaali tõlge) 2006
  • I Giovanniti: La Storia dei Cavalieri di Malta [The History of the Knights of Malta] (history) 2006, published in 2015 (Bonfirraro Editore, Italy)[10]
  • Alfred Sant: Il-Viżjoni għall-Bidla [Alfred Sant: muutuse visioon[11]] (poliitiline analüüs) 2008
  • Parun Vincenzo Azopardi sõnastiku, mis analüüsib Caxaro "Cantilena"-t, tutvustus (kirjanduskriitika, lingvistika) 2009

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Le Petit Futé, 9th Ed, 2009-2010, Paris, p. 70.
  2. ↑ Aquilina, Sandra (12. märts 2007). "Portrait of the artist". The Malta Independent. Originaali arhiivikoopia seisuga 22.07.2011. Vaadatud 5.05.2011.
  3. ↑ Ellul Vincenti, Norbert (11 Mai 1994): "Vassalli's Maltese Dream", The Sunday Times (Malta), p. 20.
  4. ↑ Sant, Alfred (4. mai 2011). "Frans Sammut: A Man of Courage". maltastar.com. Vaadatud 5.05.2011.
  5. ↑ "Maltese works in Esperanto". The Malta Independent. 2. september 2007. Originaali arhiivikoopia seisuga 12. jaanuar 2012. Vaadatud 15. mai 2011.
  6. ↑ Sant, Toni (19. aprill 2009). "New interpretation to oldest written document in Maltese". maltamediaonline.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 11.01.2012. Vaadatud 15.05.2011.
  7. ↑ Sammut, Mark A. (15. mai 2011). "Frans Sammut". The Sunday Times (Malta). Vaadatud 25.05.2011.
  8. ↑ Serracino Inglott, Peter (15. mai 2011). "Inheritance of icons". The Sunday Times (Malta). Vaadatud 25.05.2011.
  9. ↑ http://franssammut.info/?page_id=34
  10. ↑ "arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. november 2015. Vaadatud 5. november 2015.{{cite web}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  11. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 15. märts 2012. Vaadatud 6. juulil 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Frans_Sammut&oldid=6505551"