Francesco Patrizi da Cherso

Allikas: Vikipeedia
Francesco Patrizi da Cherso
Surmaaeg 6. veebruar 1597
Rooma
[muuda Wikidatas]
Francesco Patrizi kuju in Cres

Francesco Patrizi da Cherso (ladina keeles Franciscus Patricius, horvaadi keeles Frane Petrić; 25. aprill 1529 Cresi saar, Veneetsia vabariik – 6. veebruar 1597) oli Veneetsia vabariigist, nüüdsest Horvaatiast pärit Itaalia renessansiaegne filosoof, teadlane, vaimulik ja luuletaja. Ta pooldas platonismi ja oli aristotelismi vastane. Horvaatias nimetatakse teda Frane Petrićiks (vahel ka Franjo Petrić, Petriš, Petris või Petrišević). Cresi saarel oli tema perekonnanimeks Petris.

Patrizi da Cherso perekond pärines Bosnia aadlist, kuid põgenes Cresi saarele Ottomanide vallutuse eest. Ta õppis Veneetsias majandust ning Padova Ülikoolis meditsiini ja filosoofiat. Hiljem elas ta mitmel pool Itaalias (Ancona, Rooma, Bologna, Ferrara, Veneetsia, Genova), Küprosel ja Barcelonas. Francesco Patrizi oli filosoofiaprofessor Ferrara Ülikoolis ja Roomas ning oli Paavstliku Püha Hieronymuse Horvaatia Kolleegiumi õppejõud. Tema patroonide hulka kuulusid ta nõbu Matthias Flacius, Ferrara hertsog Alfonso II ja paavst Clemens VIII. Ta maeti Sant'Onofrio kirikusse luuletaja Torquato Tasso hauda.

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Della nuova geometria, 1587

Francesco Patrizi avaldas arvukalt teoseid teaduse (sh 15-köiteline traktaat "Uus geomeetria" 1587. aastal), ajaloo, retoorika ja sõjakunsti vallast. Ta uuris antiikaegseid muusikateooriaid ning olevat leiutanud 13-silbilise värsi, mida hiljem tunti nimetusega versi martelliani.

Tema põhiteosed, millest ta kaitses platonismi ja ründas aristotellust, on "Discussionum peripateticorum libri XV" (Basel, 1571) ja "Nova de universis philosophia" ("Uus universumite filosoofia", Basel, 1591). Neis väitis ta, et aristotellus on kristlusega vastuolus, samas kui Platon ennustas kristlikku ilmutust. Esimeses traktaadis ründas Patrizi Aristotelese elu ja isiksust, seadis kahtluse alla peaaegu kõigi ta teoste autentsuse ning püüdis kummutada Aristotelese seisukohti teoloogia vaatenurgast. Teises teoses naasis Patrizi Joonia koolkonna ja teiste presokraatikute teooriate ja meetodite juurde.

Hylarie Kochirase hinnangul pärines just Patrizilt Isaac Newtoni seisukoht, et ruum pole ei substants ega aktsidents. Patrizi pidas ruumi kehadest täiesti eraldiseisvaks ning mateeria olemasolu eeltingimuseks, tema arvates oli see muutumatu, jagamatu ja liikumatu[1]. Edward Granti järgi [2] tulenes Patrizi vaadetest ka Newtoni kommentaar väitele, et ruumil on eristatavad osad, mille ühiseid piire võib nimetada pindadeks. Newton jätkas nimelt selgitusega, et ruumis on "kõikjal kõiksugused vormid, sfäärid, kuubid, kolmnurgad, sirgjooned, ringikujulised, elliptilised, paraboolsed ja kõiksugu muud laadi vormid, kõigis kujudes ja suurustes, ehkki need on silmale nähtamatud... nii et mis oli varem ruumis tajumatuna, ilmub nüüd meelte ette... Me usume kindlalt, et ruum oli sfääriline juba enne, kui selle hõivas kera, nii et see võis sisaldada kera... Ja sama käib teiste vormide kohta."[3][4]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

Ladina keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • Artis historiae penus. Octodecim scriptorum tam veterim quam recentiorum monumentis. Basileae, Ex officinia Petri Paterna, 1579.
  • Della Historia dieci dialoghi. Venetia: Appresso Andrea Arrivabene. 1560.
  • De historia dialogi X. Con Artis historicae penus. Basel. 1579.
  • De rerum natura libri ii. priores. Aliter de spacio physico;aliter de spacio mathematico. Ferrara: Victorius Baldinus 1587.
  • De spacio physico et mathematico. Ed. Helene Vedrine. Paris: Libr. philosophique J. Vrin, 1996.
  • Discussionum Peripateticarum tomi iv, quibus Aristotelicae philosophiae universa Historia atque Dogmata cum Veterum Placitis collata, eleganter et erudite declarantur. Basileae. 1581
  • Nova de Universis philosophia. (Ad calcem adiecta sunt Zoroastri oracula cccxx. ex Platonicis collecta, etc. Ferrara. 1591, Venice 1593.
  • Apologia ad censuram

Itaalia keeles[muuda | muuda lähteteksti]

  • L'amorosa filosofia. Firenze, F.Le Monnier, 1963.
  • Della historia dieci dialogi (Della historia dieci dialoghi). Venice. 1560.
  • Della nvova geometria di Franc. Patrici libri XV. Ne' quali con mirabile ordine, e con dimostrazioni à marauiglia più facili, e più forti delle usate si vede che la matematiche per uia regia, e più piana che da gli antichi fatto n? si è, si possono trattare ... . Ferrara, Vittorio Baldini 1587 [bound in the same vol. Quattro Libri Geometrici di Silvio Belli Vencntino!. Venice. 1595.]
  • Della poetica. ed. critica a cura di D. A. Barbagli. Bologna, Istituto Nazionale di Studi sul Rinascimento, vol. 1–3 1969–1971.
  • Della poetica...la deca disputata. Ferrara. 1586.
  • Della retorica dieci dialoghi... nelli quali si favella dell'arte oratoria con ragioni repugnanti all'opinione, che intorno a quella hebbero gli antichi scrittori (Deset dijaloga o retorici). Venetia: Appresso Francesco Senese, 1562.
  • Difesa di Francesco Patrizi; dalle cento accuse dategli dal signor Iacopo Mazzoni. [in Discorso intorno all Risposta dal. sig. F. Patricio] Ferrara. 1587
  • La Città felice, Venice: Griffio, 1553. In Utopisti e Riformatori sociali del cinquecento. Bologna. N. Zanichelli. 1941.
  • L'Eridano. In nuovo verso heroico...Con i sostentamenti del detto verso. Ferrara. Appresso Francesco de Rossi da Valenza 1557.
  • Parere del s. Francesco Patrici, in difesa di Lodovico Ariosto. All'Illustr. Sig. Giovanni Bardi di Vernio, Ferrara 1583.
  • Risposta di Francesco Patrizi; a due opposizioni fattegli dal sign. Giacopo Mazzoni [in Della difesa della Comedia di Dante] Ferrara. Vitt. Baldini 1587

Tõlked[muuda | muuda lähteteksti]

  • La militia Romana di Polibio, di Tito Livio, e di Dionigi Alicarnaseo. Ferrara. 1583.
  • Paralleli millitari, Roma. 1594,95
  • Mystica Aegyptiorum et Chaldaeorum: a Platone voce tradita, et ab Aristotele excepta et conscripta philosophia edente Francisco Patricio: Ferrara 1591
  • Zoroaster et eius CCCXX oracula Chaldaica, eius opera e tenebris eruta et Latine reddita. Ferrara. Ex Typographia Benedicti Mammarelli. 1591.
  • Magia philosophica hoc est F. Patricij Zoroaster et eius 320 oracula Chaldaica. Asclepii dialogus, et philosophia magna: Hermetis Trismegisti. Iam lat. reddita. Hamburg. 1593
  • Le impresse illustri con espositioni, et discorsi del sor. Ieromimo Ruscelli. Con la giunta di altre impresse: tutto riordinato et corretto da Franco. Patritio. In Venetia: Appresso Comin da Trino di Monferrato, 1572

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ F. Patrizi, "On Physical Space" ("De Spacio Physico"), tõlge ja kommentaarid: B. Brickman, Journal of the History of Ideas, 4:2 (1943), eriti lk 224–245.
  2. ↑ Grant, Edward "Much Ado about Nothing: Theories of Space and Vacuum from the Middle Ages to the Scientific Revolution" New York: Cambridge University Press, 1981, pp. 206–207
  3. ↑ Newton "De gravitatione". Rmt: Newton: "Philosophical Writings" pp. 21–22
  4. ↑ Hylarie Kochiras "Newton on Matter and Space in De gravitatione et aequipondio fluidorum" Konverentsiettekanne 14. juunist 2012, 7th Quadrennial Fellows Conference of the Pittsburgh Center for Philosophy of Science, Mugla Ülikool

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Brickman, B. An Introduction to Francesco Patrizi's Nova de Universis Philosophia. New York, 1941.
  • Robb, N. Neoplatonism of the Italian Renaissance. London, 1935.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Francesco_Patrizi_da_Cherso&oldid=6589434"