Forsseerimine (matemaatika)
Forsseerimine on hulgateoorias meetod, mille abil konstrueeritakse mudeleid, mida rakendatakse peamiselt suhtelistes kooskõlalisustõestustes.
Forsseerimist rakendas esimesena 1963 Paul Cohen, tõestades valikuaksioomi sõltumatuse aksiomaatikast ZF ning kontiinumi hüpoteesi sõltumatuse aksiomaatikatest ZF ja ZFC. Hiljem on Coheni meetodit mitmeti edasi arendatud.
Sisukord |
Põhiidee [muuda]
Forsseerimise meetodi põhiidee seisneb selles, et hulgateooria aksiomaatika (näiteks ZFC) antud mudelile (alusmudelile
) lisatakse teatud hulk
nõnda, et tekib jälle selle aksiomaatika mudel (geneeriline laiend
). Konstruktsioon on niisugune, et hulka
saab alusmudelis lähendada; see võimaldab väljendada mudeli
omadusi (nagu näiteks kontiinumi hüpoteesi kehtetust) alusmudelis
defineeritavas keeles ning seejärel tõestada.
Mudel M[G] [muuda]
Olgu
Zermelo-Fraenkeli hulgateooria (ZFC) loenduv transitiivne mudel. (Seda eeldust on selgitatud alajaotuses Forsseerimine ja suhtelised kooskõlalisustõestused.)
Tingimushulgad ja geneerilised filtrid [muuda]
Tingimushulga all mõistetakse mudelil
defineeritud järjestatud kolmikut
, kus
on eeljärjestus hulgal
ning
on suurim element selle eeljärjestuse suhtes. Hulga
elemente nimetatakse tingimusteks. Tingimus
on tugevam kui tingimus
, kui
. Rakendustes on eeljärjestus
enamasti antisümmeetriline, nii et tegu on osalise järjestusega. Teoorias ei ole see nõue tarvilik.
Hulka
nimetatakse tihedaks, kui
st kui iga tingimuse korral eksisteerib sellest tugevam tingimus hulgas
. Filtrit
nimetatakse geneeriliseks, kui ta laseb läbi mudeli
iga tiheda alamhulga, st kui
kõigi tihedate hulkade
korral.
Rasiowa-Sikorski lemmast järeldub, et iga
korral eksisteerib geneeriline filter
, mille element
on. Kõigi huvitavate tingimushulkade puhul jääb
väljapoole mudelit
.
| Selle artikli kirjutamine on pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |
Kirjandus [muuda]
- Keneth Kunen. Set Theory: An Introduction to Independence Proofs, North-Holland 1980, ISBN 0-444-85401-0.
- Thomas Jech. Set Theory, Springer-Verlag: Berlin, Heidelberg 2006, ISBN 3-540-44085-2.
