Fluorokinoloonid

Fluorokinoloonid on sünteetilised laiatoimelised antibiootikumid. Need on tugeva kemoterapeutilise toimega antibakteriaalsed ained, mis moodustavad kinoloonide alamrühma.

Tuntuimad fluorokinoloonid on levofloksatsiin, moksifloksatsiin, norfloksatsiin, ofloksatsiin ja tsiprofloksatsiin.

Fluorokinoloone kasutatakse laialdaselt nii humaan- kui ka veterinaarmeditsiinis. Neid iseloomustab tavapäraste antimikroobsete ainete toimemehhanismist erinev, ainult kinoloonidele omane toimemehhanism. Nende bakteritevastane toime seisneb mikroorganismide DNA replikatsiooni kahjustamises.

Kõige sagedamini kasutatakse neid kuseteede, suguelundite ja hingamiselundkonna nakkuste raviks. Eestis on fluorokinoloonid esimeseks valikuks prostatiidi, epididümiidi ja orhiidi ravis, samuti kuuluvad nad gonorröa peamiste ravimite hulka.

Fluorokinoloonid on laialt levinud haiglates saadud nakkuste ravimisel; samuti on nad efektiivsed bakterite vastu, millel on välja kujunenud antibiootikumiresistentsus mitme vanema põlvkonna ja/või looduslikku päritolu antibiootikumide suhtes. Samas on fluorokinoloonide laialdane kasutamine suurendanud oluliselt ka antibiootikumiresistentsust nende enda suhtes – on täheldatud, et bakterite resistentsus fluorokinoloonide suhtes võib välja kujuneda ka ravikuuri kestel.

Kuigi üldiselt talutakse fluorokinoloone hästi, tuleb nende kasutamisel olla ettevaatlik, sest sellel antibiootikumide rühmal on kõrvaltoimeid, mida teiste antibiootikumide puhul tavaliselt ei esine ja mis võivad olla pikaajalised või pöördumatud. Eelkõige väljendub see fluorokinoloonide toimes kesknärvisüsteemile, skeletile ja lihaskonnale. Samuti on nende tarvitamisel teiste antibiootikumidega võrreldes suurem oht eluohtlike bakterite nagu Clostridium difficile ja metitsilliini suhtes resistentse Staphylococcus aureuse vohamise väljakujunemiseks.