Flamingo (perekond)

Allikas: Vikipeedia
Flamingo
Ees flamingo (Phoenicopterus ruber) ja taamal lõunaflamingo (P. chilensis)
Ees flamingo (Phoenicopterus ruber) ja taamal lõunaflamingo (P. chilensis)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Flamingolised Phoenicopteriformes
Fürbringer, 1888
Sugukond: Flamingolased Phoenicopteridae
Bonaparte, 1831
Perekond: Flamingo Phoenicopterus
Linnaeus, 1758

Flamingo (Phoenicopterus) on flamingoliste seltsi flamingolaste sugukonna ainuperekond, kuhu arvatakse 6 liiki.

Flamingod asustavad nii lääne- kui idapoolkera, olles arvukamad küll esimeses. Ameerikas elab 4 ja Vanas Maailmas 2 flamingoliiki.

Liigid ja alamliigid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sugulus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Flamingodel pole lähisugulasi, seetõttu kuuluvad nad eraldi seltsi. Suhteliselt palju sarnasusi on pütiliste ja flamingoliste vahel.

Käitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Flamingod seisavad sageli ühel jalal, teine jalg on samal aja tõmmatud keha alla. Võimalik, et seistes ühel jalal võib lind säästa rohkem kehasoojust, kuna nad veedavad palju aega külmas vees. Noortel flamingodel on hall sulestik, kuid täiskasvanutel ulatub värvistik heleroosast kuni helepunaseni. Täiskasvanud saavad oma värvi vees sisalduvatelt bakteritelt ning see näitab kui hästi nad on toitunud.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Flamingod filtrivad soolveest krevette ja sinivetikaid. Nende nokad on kohandatud muda filtreerimiseks. Flamingod, kelle ainus toit on sinivetikad on tumedama värvusega võrreldes nendega, kes seda söövad vähem.

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Flamingod on väga kokkuhoidvad linnud, kes elavad kolooniates, kuhu võib kuuluda tuhandeid linde. Flamingode gruppides on isasloomale ja emasloomade arv enam-vähem võrdne. Nende vaheline side on nõrgem gruppides, kus on rohkem flamingosid.

Sigimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Flamingod otsivad pesakoha, mille valivad tavaliselt emased. Osad flamingod üritavad teha pesa varastades teiselt paarilt pesapaiga. Flamingod kaitsevad väga tigedalt oma pesapaika, kui keegi üritab seda varastada. Pärast poegade koorumist, annavad täiskasvanud flamingod poegadele „piima“. See on sarnane imetajate piimale, kuid see on pooltahke ja sarnaneb pisut kodujuustule. See on väga palju kõrgema valgu ja rasva sisaldusega, kui imetajate piim. Samuti sisaldab see palju antioksüdante ja immuunsust tõstvaid tegureid. Nii isas- kui ka emasloomad toodavad piima ja saavad toita selle abil oma järglasi. Elu esimese kuue päeva jooksul jäävad pojad pesapaika. Umbes 7–12 päeva pärast hakkavad pojad pesast välja liikuma, et uurida ümbrust. Kaks nädalat peale koorumist liituvad pojad ühisesse gruppi, kus võib olla tuhandeid flamingopoegi. Paljud pojad hukkuvad röövloomade tõttu.

Huvitavaid fakte flamingodest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vana-Roomlased pidasid flamingo keeli delikatessideks.

Andide kaevurid tapsid paljusid flamingosid saamaks neilt rasva, mille abil arvati ravitavat tuberkuloosi.

Vanad egiptlased uskusid, et flamingod on jumala Ra maapealsed esindajad.

Sageli kujutatakse flamingosid kunstis.

Roosast plastikust flamingod on väga populaarsed aiakaunistused Ameerika Ühendriikides.

Flamingo on Bahama rahvuslind.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Flamingod paiknevad põhiliselt Lõuna-Aafrika lõunaosas ja ka suurel määral Aafrika kaguosas, kuid ka mujal.

Flamingode paiknemine