Fjodor Šaljapin

See artikkel räägib lauljast; laeva kohta vaata artiklit Fjodor Šaljapin (jõelaev)

---

Fjodor Šaljapini autograafiga foto (1908)

Fjodor Ivanovitš Šaljapin (vene Фёдор Иванович Шаляпин; 13. veebruar 1873 Kaasan – 12. aprill 1938 Pariis) oli vene ooperilaulja, bass.

Fjodor Šaljapini karjäär sai alguse Thbilisis ja Peterburi ooperiteatris 1894. aastal.

1896–1899 kutsuti ta esinema Mamontovi ooperiteatrisse, kus tema esimene roll oli Mefistofeles "Faustis", mis tõi talle märkimisväärse edu. Edaspidi esines ta Boriss Godunovi, Ivan Julma, Bertrami ja teiste kandvate rollidega nii Moskva Suures Teatris kui ka mujal maailmas: La Scalas ja Metropolitan Operas.

Šaljapin nimetati 1918 Nõukogude Venemaa esimeseks rahvakunstnikuks. 1921. aastal külastas ta ringreisil Tallinna ja seejärel Ameerikat ja Londonit. 1922. aasta suvel kolis Šaljapin Venemaalt Pariisi.

Vene NFSV rahvakunstniku aunimetus võeti talt ära 24. augustil 1927 ja anti postuumselt tagasi 10. juunil 1991.

Isiklikku

Šaljapin oli kaks korda abielus. Tema esimene abikaasa Iola Tornagi (1873–1965) oli itaalia baleriin, kellega Šaljapin tutvus Novgorodis ja abiellus 1898 Gaginos. Neil sündis kuus last: Igor, kes suri nelja-aastaselt, Boriss (1904–1979, maalikunstnik ja skulptor), kaksikud Fjodor (1905–1992) ja Tatjana, Irina ning Lidija.

Siis tutvus Šaljapin Marija Petzoldiga (sündinud Eluhhen, 1882–1964), kes oli juba abielus olnud ja kellel oli kaks tütart. Šaljapiniga sai ta veel kolm tütart: Marfa (1910–2002), Marina (1912–2009) ja Dasja (1921–1977). Nii tekkis tal teine pere, ilma et esimene abielu oleks lahutatud olnud. Üks pere elas Peterburis ja teine Moskvas ning omavahel nad ei suhelnud. Marijaga abiellus Šaljapin alles 10. novembril 1927 Prahas.

Šaljapin suri Pariisis. Ta põrm maeti 1984. aastal ümber Moskvasse Novodevitšje kalmistule.

Välislingid

• Шаляпиниана