Fjodor Raskolnikov

Allikas: Vikipeedia
Fjodor Raskolnikov
Fjodor Raskolnikov.jpg
Sünniaeg 28. jaanuar 1892
Sünnikoht Peterburi
Surmaaeg 12. september 1939
Erakond ÜK(b)P
Amet Vene SFNV Merejõudude rahvakomissari asetäitja
Balti laevastiku sõjanõukogu liige


Fjodor Fjodorovitš Raskolnikov (vene Фёдор Фёдорович Раскольников, tegelikult Fjodor Fjodorovitš Iljin (Фёдор Фёдорович Ильин); 28. jaanuar 1892 Peterburi12. september 1939 Nice, Prantsusmaa) oli Nõukogude Liidu riigitegelane, diplomaat, sõjaväelane, kirjanik ja ajakirjanik.

Elukäik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Avalikud kirjad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kui teda 1938. aasta aprillis Moskvasse tagasi kutsuti, aimas ta ette vahistamist ja põgenes Prantsusmaale, kus järgmisel aastal kirjutas kaks suurt tähelepanu äratanud avalikku kirja.

Pärast Raskolnikovi kuulutamist rahvavaenlaseks (NSVL Ülemkohtu otsusega 17. juulist 1939) kirjutas ta protestikirja "Kuidas minust tehti "rahvavaenlane"", mis esmakordselt ilmus Pariisi vene päevalehes Poslednije Novosti 26. juulil 1939 (esmatrükk NSV Liidus nädalalehes Nedelja, 1988, nr 49).

Vähem kui kuu aja pärast, 17. augustil 1939 kirjutas Raskolnikov "Avaliku kirja J. V. Stalinile", mis ilmus pärast autori surma Pariisi vene ajalehes Novaja Rossija 1. oktoobril 1939 (esmatrükk NSV Liidus Moskva ajakirjas Smena, 1988, nr 105).

Surm ja rehabiliteerimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raskolnikov sai surma aknast alla kukkudes (oletatavasti tapeti NKVD agendi poolt).

Ta rehabiliteeriti 1963. aastal (avalikke kirju mainimata), kuid langes mõne aasta pärast uuesti põlu alla ning alles aastal 1987 hakati temast uuesti rääkima ning stalinismi terava kriitikuna muutus ta üheks perestroika märgiks.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]