FidoNet

FidoNet on ülemaailmne arvutivõrk, mille peamine kasutusaeg jääb 1990. aastate keskele. Eestis oli FidoNet populaarne ajal, kui internetiühenust veel ei olnud ning ka hiljem, kui internetiühendus tavatarbijale oli kallis. Fidoneti kasutamine vähenes peamiselt interneti leviku ning telefoni kõnealustustasu kehtestamisega 1999. aasta mais Eesti Telefoni poolt. Fidonet kasutas andmesideks tavalisi telefoniliine ja modemeid. Modemite kiirused olid reeglina vahemikus 1200-56000bps. Uuemal ajal levitatakse Fidonet uudistetahvlite teateid ja e-kirju üle Interneti.

                   __
                  /  \
                 /|oo \
                (_|  /_)
                 _`@/_ \    _
                |     | \   \\
                | (*) |  \   )) 
   ______       |__U__| /  \//
  / FIDO \       _//|| _\   /
 (________)     (_/(_|(____/

Algupärane FidoNet-i logo ascii-s

Päritolu

FidoNet oli esialgselt rajatud mittekaubandusliku võrguna 1984. aastal Tom Jenningsi poolt. Aja jooksul oli teine BBS tarkvara iseseisvalt kohandatud toetamaks asjakohaseid FidoNeti protokolle ja arvutivõrk sai arvutikasutajate jaoks suhtlemiseks populaarse tähenduse.

Tehniline struktuur

Geograafiline struktuur

FidoNet on poliitiliselt jaotatud puu struktuuri. FidoNeti hierarhia koosneb vöönditest, piirkondadest, võrkudest, sõlmedest ja punktidest, mis on enam-vähem geograafiliselt jaotatud. Kõige kõrgem tase nendest on vöönd (Zone):

1. Põhja-Ameerika
2. Euroopa, ka endised Nõukogude Liidu riigid ning Iisrael
3. Austraalia ja Okeaania
4. Ladina-Ameerika, v.a Puerto Rico
5. Aafrika
6. Aasia (26. juulil 2007 eemaldati see ning tõsteti ümber 3. vööndisse)

Iga vöönd jaguneb piirkondadeks (Regions), mis omakorda jaguneb võrkudeks (Networks). Võrgud koosnevad üksikutest sõlmedest (Nodes).

FidoNeti aadressid

FidoNeti aadressid sisaldavad vööndi numbrit, võrgu numbrit (regiooni numbrit) ja sõlme numbrit: vöönd:võrk/sõlm. FidoNeti struktuur võimaldab ka piirkonna, võõrustaja ja hub-i staatuste tähenduslikku markeeringut, kuid see staatus ei ole otseselt peaaadressis kajastatud. Näiteks Tulsa, Oklahoma, USA annab vööndi numbriks 1, regiooni numbriks 19, võrgu numbriks 170 ja sõlme numbriks 918. Sealse süsteemi FidoNeti aadress oleks 1:170/918. Regiooni kasutati halduslikel otstarvetel ja oli ainult osa aadressist, kui sõlm loendati otse regionaalse koordinaatori (Regional Coordinator) all. FidoNeti poliitika eeldab, et iga FidoNet süsteem säilitab iga teise liikme süsteemi nodelist-i. Igal sõlmel olev info sisaldab süsteemi või BBS nime, sõlme operaatori nime, asukohta, telefoninumbrit ja tarkvara suutlikkust. Nodelist-i uuendatakse iga nädal, et ära hoida segavaid "kõnesid" sõlmedele, mis on välja lülitatud. Et teostada regulaarseid uuendusi, säilitavad iga võrgu koordinaatorid kohaliku süsteemilisti.

FidoNeti sõnumi saatmine

Teooorias peaks sõlm saatma sõnumid hub-ile. Hub, käitudes nagu teadete jaotuspunkt, edastaks selle võrgu koordinaatorile (Net Coordinator), kust edasi läheks see läbi regionaalse koordinaatori (Regional Coordinator). Teistesse vöönditesse saatmine toimuks läbi tsoonivärava(Zone Gate). Näiteks, 1:170/918 (node) -> 1:170/900 (hub) -> 1:170/0 (net coordinator) -> 1:19/0 (region coordinator) -> 1:1/0 (zone coordinator). Edasi edastataks see sihtpunkti sõlmedele.

Tegelikult ei ole kindlat suhet võrgu numbrite ja regioonide vahel. Mõnes FidoNet alas, enamasti 2. vööndis, seos regiooni ja võrgu numbri vahel on põimunud. Näiteks, 2:201/329 on võrgus 201, mis on regioonis 20, samal ajal kui 2:2410/330 on võrgus 2410, mis on regioonis 24. 2. tsoon seostab sõlme numbri hub-i numbriga, kui võrk on piisavalt suur, et sisaldada hub-e. Seda efekti võib näha nodelist-is, kui vaadata võrgu 2410 ehitust, kus sõlm 2:2410/330 on hub 300 all.

See ei puutu teistesse vöönditesse. 1. vööndis on olukord teine. 1. vöönd on lähtepunkt, ja kui moodustatakse tsoonid ja regioonid, siis eksisteerivad võrgud jaotatakse regionaalselt osadesse kindla formaadita.

Tehnilised iseärasused

FidoNet koosnes süsteemide ühildumiseks vajalikest mitmesugustest tehnilistest lahendustest. Kõige põhilisem oli FTS-0001, ja teised FidoNet süsteemid pidid vähemalt vastama selle süsteemi nõuetele. FTS-0001 määratleti:

Handshaking - protokollid, mida kasutati maileri tarkvara poolt selleks, et üksteist tuvastada.

Transfer protocol (XMODEM) - protokollid, mida kasutatakse failide edastamiseks, mis sisaldavad FidoNet maili süsteemide vahel.

Sõnumi formaat (message format) - standartne FidoNet sõnumite formaat, mil neid vahetati süsteemide vahel.

Fidoneti positsioneerimine

Mailer-i tarkvara oli vastutav failide ja sõnumite edastamise eest süsteemide vahel. Mailer vastaks esialgu telefonile, ja kui vaja, tegeleks sissetulevate teadetega läbi FidoNeti transfer protokollide.

BBS tarkvara kasutati, et helistajad ja süsteem toimiksid vastastikku. Paljud BBSid võimaldasid kasutajatel ka vahetada faile, mängida mänge jms.

Scanner/tosser rakendus, nagu näiteks FastEcho, FMail, TosScan and Squish, mis hakkaksid tavaliselt tööle kui BBS kasutaja on sisestanud uue FidoNet sõnumi, mis on vaja ära saata.

Hilisematel aegadel, loodi sõnumi lugejad ja redaktorid, mis olid sõltumatud BBS tarkvarast. Algupärast Fido BBS tarkvara ja mõnda teist FidoNeti toetavat tarkvara aastast 1980 tänapäeval enam ei kasutata. Seda mitmel põhjusel, sh probleemid seoses Y2K bug-iga. Mitmeid DOS baasil tehtud Fidonet mailer-id nagu näiteks FrontDoor, Intermail, MainDoor and D'Bridge 1990ndate esimesest poolest võivad ka tänapäeval rakendust leida ilma modemita Windowsi juures, kasutades vabavara NetFoss Telnet FOSSIL draiverit ja virtuaalset modemit (Virtual Modem) nagu näiteks NetSerial. Riistvara nurga alt vaadates Fido süsteemid olid üldiselt omal ajal hästi varustatud, kiirete protsessoritega, ülikiirete modemitega ja 16550 UARTidega, mis olid sel ajal tõusujoonel.

Fidoneti saadavus

Kuigi FidoNeti kasutamine on võrreldes 1990ndatega dramaatiliselt kukkunud, on see siiski kasutusel paljudes riikides, eriti Venemaal, sh need, mis on nüüd kasutajatele saadaval koos Interneti ühendustega läbi telneti.

FidoNews

FidoNews on FidoNeti kogukonna infoleht. Iga nädal avaldatakse seda Hüüdnimega "The Snooze". Esimest korda anti uudiskiri välja 1984. aastal. Läbi ajaloo on seda välja antud erinevate isikute ja organisatsioonide poolt, sh International FidoNet Association.

Viited

• fidonet.org – FidoNeti veeb