Fernando II (Aragón)

Fernando Katoliiklane
Ferrando II Michel Sittow' maalil
Kastiilia ja Leoni kuningas (jure uxoris)
Ametiaeg 15. jaanuar 1475 – 26. november 1504
Eelnev	Isabel I
Järgnev	Juana
Aragóni kuningas Sitsiilia kuninas (1468–1516) Aragoni kuningas (1479–1516) Mallorca kuningas (1479–1516) Sardiinia kuningas (1479–1516) Valencia kuningas (1479–1516) Barcelona krahv (1479–1516) Napoli kuningas (1504–1516) Navarra kuningas (1512–1515)
Ametiaeg 20. jaanuar 1479 – 23. january 1516
Eelnev	Juan II
Järgnev	Isabel I Karl V
Isikuandmed
Sündinud	10. märts 1452 Sos del Rey Católico, Aragóni kuningriik (tänapäeva Hispaania)
Surnud	23. jaanuar 1516 (63-aastasena) Madrigalejo, Kastiilia kuningriik
Abikaasa	Isabel I (1469-1504) Germaine de Foix (1505-1516)
Vanemad	Juan II Juana Enríquez
Lapsed	Isabel Juan Juana Maria Catherine Aragónist jt
Sugulased	Trastámara dünastia
Elukoht	Granada kuninglik kabel (viimne puhkepaik)
Autogramm

Fernando II Katoliiklane (aragoni keeles Ferrando II; hispaania keeles Fernando II "El Católico") (Kastiilia valitsejana Fernando V) (10. märts 1452 – 23. juuni 1516) oli Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos oma abikaasa Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja.

Aragóni ja Kastiilia liit

Pürenee poolsaar 15. sajandil

Aastal 1469 abiellus Fernando Kastiilia Isabeliga, kuningas (1454–1474) Enrique IV de Castilla poolõega, kellest sai Kastiilia ja Leóni kuninganna pärast Enrique IV surma aastal 1474. Nende abielu oli dünastiline unioon, millest sai ühendatud Hispaania kuningriigile teedrajav sündmus. Sel hetkel jäid nii Kastiilia kui ka Aragóni kroon eraldi territooriumile, kumbki hoidis oma traditsioonilisi institutsioone, parlamente ja seadusi.

Pärast oma abikaasa, Kastiilia kuninganna (1474–1504) Isabel I surma püüdis ta saada Kastiilia kuningaks, kuid sealsed aadlikud ei soovinud Kastiilia muutumist Aragóni krooni Vahemere-impeeriumi osaks ja nii said sealseteks valitsejaiks Fernando ja Isabeli tütar Juana ning tema abikaasa Habsburgide dünastiast Philipp Ilus ehk Felipe I. Fernando sellega aga ei leppinud ja pärast Philippi ootamatut surma (1506) suutis ta oma võimu Kastiilia üle enamjaolt taastada.

Aragóni krooni valdused 15. sajandil.

Esimene Itaalia sõda

Napoli kuningriik

 Pikemalt artiklis Itaalia sõda (1494–1498), Itaalia sõjad

Kui Aragóni krooni valduste Napoli kuningriigi valitseja Ferrante I (1423–1494) Ferrante aastal 1494 suri, tungis Itaaliasse Valois' dünastiast Prantsusmaa kuningas Charles VIII, kasutades ettekäändena Anjou nõudmisi Napoli troonile, mille tema isa (Louis XI ) päris sesoses kuningas René vennapoja surmaga aastal 1481, alustades seega Itaalia sõdu. Charles VIII tõrjus Alfonso II Napolist välja aastal 1495, kuid oli varsti sunnitud lahkuma Fernando II toetuse tõttu oma nõo Alfonso II pojale Ferrantinole.

Ferrantino taastati troonile, kuid suri aastal 1496 ja trooni päris tema onu Federico IV. Prantslased siiski ei loobunud oma nõudmistest ja aastal 1501 leppisid kokku kuningriigi jagamises Fernando II-ga, kes taandus oma nõo kuningas Federicost. Tehing kukkus siiski varsti läbi ning Aragón ja Prantsusmaa jätkasid oma sõda kuningriigi üle, mis lõppkokkuvõttes andis võidu Aragónile, jättes Fernandole kontrolli kuningriigi üle aastal 1504.

Navarra kuningriigi taasliitmine krooni aladega

Fernando II võttis tagasi Põhja-Kataloonia krahvkonnad Roussilloni ja Cerdagne'i, mis olid kaotatud Prantsusmaale, ja ka Navarra kuningriigi, mis oli kaotatud pärast sisemisi dünastilisi vaidlusi. 1512 hõivas Fernando II Baskimaa lõunaosa. 1520 hõivas Prantsusmaa põhjaosa. Põhjaosa jäi Prantsusmaaga personaaluniooni kuni 1589. aastani, mil Navarra kuningas 1562–1610 (Henri III nime all) päris Prantsusmaa trooni Henri IV nime all.

Philippi poeg, Saksa-Rooma riigi keiser Karl V ei saanud Kastiilia kuningriigi valitsejaks alles pärast oma vanaisa Fernando ja ema Juana surma 1555, pärides samaaegselt ka Aragóni krooni valdused ning ühendades valdused Pürenee poolsaarel Hispaania kuningriigiks.

Isiklikku ja järglased

Fernando II esimene abielu oli Isabel I de Castillaga (19. oktoober 1469), kellega neil oli viis last, ja teine abielu Prantsuse kuninga Louis XII õe Orléansi Marie ja Navarra Eleanori poja Narbonne'i vikondi Jeani tütre Germaine de Foix'ga (1505), mis oli lastetu.

Fernandol ja Isabelil sündis seitse last (kellest kaks surnult):

• Isabel (2. oktoober 1470 – 23. august 1498), Portugali kuninga Manuel I abikaasa
• poeg (sündis surnult 31. mail 1475)
• Juan (30. juuni 1478 – 4. oktoober 1497)
• Juana (6. november 1479 – 12. aprill 1555), Kastiilia kuninganna Juana Nõdrameelne. Juana abiellus 1496 Philipp Ilusaga, Saksa-Rooma keisri Maximilian I ja Burgundia titulaarhertsoginna Marie (1460–1481) pojaga
• Maria (29. juuni 1482 – 7. märts 1517), Portugali kuninga Manuel I teine abikaasa
• Maria kaksikõde (sündis surnult)
• Catalina (16. detsember 1485 – 6. jaanuar 1536), Inglise kuninga Henry VIII esimene abikaasa Catherine Aragónist.

Eelnev Juan II	Aragóni kuningas 1479–1516	Järgnev Carlos I
Eelnev Enrique IV	Kastiilia kuningas (koos Isabeliga) 1474–1504	Järgnev Juana koos Felipe I-ga
Eelnev Felipe I	Kastiilia kaasvalitseja 1506–1516	Järgnev Carlos I koos Juanaga (ametlikult)
Eelnev Federico	Jeruusalemma kuningas 1504–1516	Järgnev Karl V

Vaata ka

• Aragóni kroon