Ferdinand Veike

Ferdinand Veike (13. november 1924, Saueaugu küla, Küti vald – 14. august 2015) oli eesti nukunäitleja ja teatrijuht, Eesti Riikliku Nukuteatri rajaja ja peanäitejuht (1951–1980).

Ferdinand Veike suunas ja juhtis aastakümnete eesti nukuteatri arengut ning koolitas mitme põlvkonna nukunäitlejaid ja -lavastajaid. 1962. aastal asutas Ferdinand Veike Eesti Riikliku Nukuteatri juurde Teatriühingu õppestuudio nukuosakonna ehk Nukuteatri õppestuudio. Stuudio õpilastest kujunes Eesti nukunäitlejate ja -lavastajate raudvara. Eesti Riikliku Nukuteatri peanäitejuhina tõi Ferdinand Veike 29 aasta jooksul Nukuteatri lavale üle 80 lavastuse, kokku tõi Veike lavale üle saja lavastuse. Erilise tuntuse saavutas Ferdinand Veike omaloominguliste Buratino-kavadega, mis said alguse 1955. aastal Eesti Raadios esitatud kuuldemängudest.

Ferdinand Veike sündis Küti vallas Saueaugu külas 13. novembril 1924 isatalu tagatoas pere kaheksast lapsest noorimana. Õppinud Viru-Jaagupi algkoolis aastatel 1932–1938, Jõhvi Keskkoolis aastatel 1938–1941, Rakvere Gümnaasiumis aastatel 1941–1942, Tallinna teatrikoolis 1942–1946, Ostrovski-nimelises Leningradi Teatriinstituudis režii erialal 1950–1951.

Ferdinand Veike töökohad teatrites enne Eesti Riiklikku Nukuteatrit: 1944–1948 tantsija, näitleja ja lavastaja Riiklikus Noorsooteatris; 1948–1951 näitleja, näitejuht ja lavastaja Tallinna Riiklikus Draamateatris.

Oma esimese nukulavastuse tegi ta 1948. aastal Draamateatris, tuues publiku ette Helmut Vaagi nukunäidendi "Reinuvader Rebane".

Kui Ferdinand Veike 1951. aastal Leningradist naasis, tehti talle Kunstide Valitsuse käskkirjaga ülesandeks moodustada Nukuteater. Veikest sai Eesti esimese iseseisva nukuteatri, mis tollal kandis nime Eesti Vabariiklik Nukuteater, esimene peanäitejuht. Nukuteatri kunstilist tegevust juhtis Ferdinand Veike kuni aastani 1980.

Ferdinand Veike suri 2015. aasta 14. augusti hommikul.